Euroopa Liidu fonde, kust antakse raha vaesemate piirkondade majandus- ja sotsiaalstruktuuri ümberkorraldamise kiirendamiseks, nimetati eesti keeles alguses struktuurifondideks (eeskuju oli ingliskeelne structure fund).

2006. aasta ÕSis on struktuurifond ebasoovitavana looksulgudes. Miks? See sõna pole eestlastele sisuldasa läbinähtav ja seetõttu otsiti selle asemele 2002. aasta Euroopa Liidu teemalisel sõnavõistlusel sobivamat. Võistluse žürii pidas kõige vastuvõetavamaks Eduard Selge ja Silvi Nemvaltsi pakutud keelendit tõukefond, sest fondide rahaga tuleb arengut tagant tõugata. (Sõnavõistluse kohta vt Tiiu Erelti artikkel “Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad” raamatus “Keelenõuanne soovitab 3”.) Tõukefondi vastased on arvanud, nagu oleks tõuge vägivaldse varjundiga ja seetõttu ka uudisliitsõna halvustava maiguga. See on siiski asjatu kartus, muidu peaksime ehk mõne teisegi sõna halvustavaks tembeldama (nt algtõuge, arengutõuge).

Peale tõukefondi on riigiametnikud ja ajakirjandus kasutanud muidki tõuke-sõnu, nagu tõukeraha ja tõuketoetus (struktuurivahendite ja struktuuritoetuse asemel), mis märgivad tõukefondidest saadud raha ja samadest fondidest kaasrahastatavat toetust. Tõukeraha ja tõuketoetus on alles vähese levikuga ja seetõttu värskeimast, 2006. aasta ÕSist neid ei leia. Küll on neil lootust ÕSi sattuda tulevikus.