Pidustuste avakontserdi andis Pärnu Linnaorkester koos Rahvusmeeskoori ja soprani Tatjana Petšnikovaga Moskva Novaja Operast. Dirigendina oli välja kuulutatud sama Novaja Opera ja veel paljude orkestrite dirigent Feliks Korobov. Kui midagi on nii kõige-kõige nagu Pärnu kontserdimaja sünnipäev, siis peab kindlasti ka midagi kõige ootamatumat  juhtuma. Kontserdipäeva hommikul murdis dirigent Korobov  õnnetult jalaluu, PLO peadirigent Jüri Alperten juhatas samal ajal Estonia teatris päevast etendust. Pärast etendust pandi Alperten autosse ja lükati Pärnus orkestri ette siiski enne kontserdi algust. Ja sellises olukorras on maestro Jüri Alperten vähemalt Eesti riigis, kuigi arvan, et ka palju laiemas areaalis kõige operatiivsem ja kõige meisterlikum dirigent. Seekord 60-liikmeline linnaorkester (argipäevadel 25ne) viis oma peadirigendi juhatusel suuremahulise galakontserdi, mille kavas Mozarti, Beethoveni, Tobiase, Verdi, Bellini, Wagneri, Tšaikovski ja Glinka teosed, ellu sedavõrd edukalt, et lõpuks tõstis Offenbachi kankaan saalitäie publikut püsti üksmeelselt ja täiesti põhjendatult. Tunnen Alperteni aastaid ja võin konstateerida, et oma kõrge professionaalsusega ja hämmastava reaktsioonikiirusega on ta kõige parem ekstreemdirigent nende seas, keda mina oma elus olen kohanud, aga neid on oi kui palju.

Olen veendunud, et Pärnu kontserdimaja jääb ikka kõige-kõigemaks ka järgmistel kümnenditel.