Homme, 28. novembril kell 14 avatakse Tallinna Ülikooli Nova majas kunstiüliõpilaste litograafianäitus. Näitusel eksponeeritud tööde teemavalikult on mõjutanud filmihõnguline novembrikuu.

Litograafia ehk kivitrükk on üks levinumaid, populaarsemaid aga samas ka trükitehniliselt komplitseeritumaid estampgraafikatehnikaid. Litograafia kasutusala nii kunstis kui ka olmekultuuris laiemalt on märkimisväärselt avaram, kui pealtnäha paistab. Valdav osa XIX ja XX sajandi raamatugraafikast, plakatitest, arhitektuuriprojektidest, tarbetrükistest jne on  valminud just selles graafikatehnikas.

Oluline koht on litograafial ka meie ühismälus, sest paljude ajalooliste isikute fotograafilised ja joonistuslikud portreed on jäädvustatud litograafia tehnikas. Eestist võiks nimetada baltisaksa kunstnikke, kelle Tallinna, Tartu või muude Eesti paikade aastasadade tagused ilmed on meieni väga sageli just litograafiatena jõudnud.  Või näiteks eesti talupoegade portreed. Litograafia paljutähenduslikkust kultuuriruumis ilmestab ajalooline fakt, et Alois Senefelder leiutas XVIII sajandi lõpul litograafia mitte kunsti, vaid noodikirja reprodutseerimise eesmärgil.

Näituseprojekti ellukutsumisel tegid koostööd kolm osapoolt: Tallinna Ülikooli Kunstide Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool ning Eesti Litograafia Keskus.
Näitusel eksponeeritud Tallinna Ülikooli kunstiüliõpilasi juhendas Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna professor Urmas Viik, tööd trükkis Jaak Visnap (Eesti Litograafiakeskus). Näitus jääb avatuks 29. detsembrini.

Näituseplakat: http://www.tlu.ee/files/news/5331/lito1661d46ab61477edf542064f72c747495.jpg