Niguliste muuseumis räägitakse haruldasest vanausuliste ikoonist

2 minutit

Neljapäeval, 15. novembril kell 17.30 kutsub Niguliste muuseum järjekordsele loengule sarjast „Pühakud”. Kunstiteadlane Mari-Liis Paaver räägib loengul „Lauldes ülistatud Ema” rahvauskumuste jälgedest kristlikus ikonograafias. Loengul käsitletakse harva esinevat Jumalaema ikoonitüüpi ja selle käänulist kujunemislugu. Osalemine muuseumi sooduspiletiga.

„Sügav austus Jumalaema vastu kristlikus traditsioonis toetub lihtsale inimlikule arusaamisele: Ema poole võib pöörduda kõige suuremas hädas kõige patusemgi inimeselaps, sest Ema on viimane, kes teda siin ilmas veel lohutab ja hoiab,” ütles kunstiteadlane Mari-Liis Paaver. „Eesti vanausuliste ikoonide hulgas leidub mitmeid „Lauldes ülistatud Ema” ikoone. Arvatakse, et tegemist on vanausuliste endi seas väljakujunenud, väga huvitava ja kõneka kujunemisloo ning kristluse-eelseid rahvauskumusi kajastava ikonograafilise tüübiga.”

Kui harjumuspärane Karjane Kristus on rangema ja manitseva ilmega, Kõigevalitseja ja Kohtumõistja, siis kolmeses „instantsis” Jumal-Kristus-Jumalaema on inimestele kõige lähedaseim just viimane. Jumalaema ja Kristuslast kujutavalt ikoonilt „Lauldes ülistatud Ema” võib leida mitmeid agraar-maagilisi kujundeid, sümboolse päikese päevateekonna taevalaotuses ning „rääkiva suurräti”.

Kuna sajandite vältel pidid vanausulised emamaalt välja rändama, et varjuda tagakiusamise eest, tuli esmane eluks vajalik vara tihti kokku pakkida ning endaga kaasas kanda. Nii muutus „Lauldes ülistatud Ema” lühikokkuvõtteks laiemast kompositsioonist, sest ikooni kompaktne füüsiline vorm ja kontsentreeritud sisu on nende jaoks ülimalt tähtis.

Sellele ikonograafilisele tüübile on omalaadse esteetilis-harmoonilise kujutusviisi andnud Peipsi ääres tegutsenud vanausulisest ikoonimaalija Gavriil Frolov.

Eelmisel hooajal väga suurt publikuhuvi pälvinud loengusarjas „Pühakud” tutvustasid Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna Ülikooli teadlased kuulajatele pühakute tähendust ja nende austamist keskaegses Tallinnas ja Liivimaal, vaadeldes seda ka laiemas Lääne-Euroopa kultuurikontekstis. Sellel hooajal keskendub teemadering naispühakutele ning nende eripärale pühakute ridades.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp