Jaak Soans Tallinna Kunstihoones

2 minutit

Kolmapäeval  07.11.  kell 17.00 avatakse Tallinna Kunstihoones  näitus

Jaak Soans   “Varjud”.  Näitus jääb avatuks 08.11. -16.12. 2012

Jaak Soans (1943) kujunes 1970. aastail eesti modernistliku skulptuuri uuendajaks. Koos plastiliste mahtude ja ruumi koosmõjule rajatud vormiotsingute ilmus tema loomingusse erandlik elegantsusetaotlus. Soans on suutnud poetiseerida pronksi skulptuuri väärismaterjalina ja tema  pronksskulptuurid on loodud väga ilusa puhta siluetimõjuga. Ta avardas eesti skulptuuri temaatikat ja kommunikatiivsust, tuues oma teostesse eksistentsiaalseid arutlusi inimese ja humanitaire võimalustest tehniseeruvas ja võõranduvas maailmas. Soansit võib vaadelda eesti skulptuuri suure intellektuaali ja õpetajana, keda on järginud nii tema õpilased kui kolleegid.

Üldsus tunneb Jaak Soansit valdavalt monumentalistina. Ta on loonud enam kui 30 monumenti ja avalikku skulptuuri, jäädvustanud rahvuslikke suurkujusid, nagu A.H. Tammsaare , V. Panso ja Michel Sittowi, monumendid Tallinnas, Kristjan Jaak Petersoni ja Jakob Hurda monumendid Tartus, jt; ent on loonud ka abstraktseid suurvorme Eestis, Soomes, Hollandis ja Argentiinas.

Möödunud kümnendite loomingu varjud on hõivanud kohad ka Jaak Soansi näitusel Tallinna Kunstihoones. Kunstniku tänasele dialoogile teda ümbritseva aja ja sootsiumiga lisandub siin dialoog eesti kunstiajaloos krestomaatilise näituseruumiga. Eesti esimese modernistliku näitusekeskkonna on kujundanud 1933. aastal üks Jaak Soansi eellastest, arhitekt Anton Soans koos Edgar Kuusikuga.

Jaak Soansi viimaste aastate loomingut kannab rõõmsameelne intellektuaalne mäng kujundite tähendusväljaga. Möödunud kümnendite pronksi on asendanud vähem kestvad materjalid ja ready-made.  Ruumiinstallatsioonideskohtab äratuntavaid püsikujundeid ning arutlusi skulptuuri olemusest, tema igavestest suhetest aja ja ruumiga.

Jaak Soans on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Ta on pälvinud NSV Liidu riikliku preemia eesti rahvuskirjaniku A.H. Tammsaare monumendi eest (1980), Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia 1974 ja 1986; Riia skulptuuri kvadriennaali peapreemiad 1980 ja 1988; Esimese Rahvusvahelise skulptuuribiennaali Argentiinas, preemia “Nuovo Banco del Chaco” (Resistencia, 1998); Eesti Vabariigi Valgetähe 3. klassi ordeni 2001 ja Riikliku kultuuripreemia elutöö eest 2006.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Näitusekontseptsiooni idee auor on Jaak Soans; kuraator Juta Kivimäe, kujundaja Villu Jaanisoo. Näituse videod ja filmikatked: Peeter Urbla, Peeter Brambat, Mati Schönberg, Eesti Filmiarhiiv. Näituse fotod: Silvia Sosaar ja Hanno Soans

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp