Laske lapsukestel kaevikusse tulla!

4 minutit

Kuulsusejanu, tähelepanuvajadus või kättemaksuiha? Nali naljaks.

Berendson ei säästa värve ega lugejate närve. „S a a t u s l i k u l 13. augustil (minu sõrendused,) suundusid vahipataljoni noored ajateenijad metsalaagrisse Männikule,” alustab ajakirjanik oma verdtarretavat olukirjeldust. Kuigi teenistuslik juurdlus pole vahejuhtumi osas veel lõppenud, teab lehemees, et „intsidendi tõsidust näitab fakt, et ülejärgmisel päeval pärast vahejuhtumit ehk 15. augustil käskis kaitseväe juhtkond Põhja kaitseringkonnal asuda juhtunut k i i r k o r r a s ametlikult uurima. Teenistusliku juurdluse tulemustest soovib e s i m e s t e s e a s teada saada kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras”. Tundub, et Risto Berendson pole Eesti kaitseväes teeninud. Vastasel korral säästnuks ta lugejaid kurnavatest käibetõdedest ja jätnuks selle lõigu kirjutamata.

Kuigi kumbki osapool ei tahtnud enne juurdluse lõppu vahejuhtumit ajakirjanduses lahata, „õ n n e s t u s Postimehel intsidendi väidetavate ohvritega põhjalikult vestelda pärast ligi nädal aega kestnud läbirääkimisi”. Millise nõksuga see Postimehel õnnestus?

„Juurdluse huvides” jättis Berendson artiklis poiste, kompanii- ja rühmaülema nimed avalikustamata. Aga kiusatus lugejatega veidi informatsiooni jagada oli suur. Nii kergitabki sulerüütel pisut saladuskatet – tegemist on jõuka vene keelt rääkiva ettevõtja kaksikutest poegadega. Ei saanud aru, kellest jutt? Ajakirjanik annab veel ühe vihje: 21aastased noorukid saabusid kodumaale aega teenima Inglismaalt, kus nad viimased poolteist aastat äri on õppinud.

Vahipataljonis on kolm kompaniid ja igas kompaniis 3-4 rühma. See oli muidugi Berendsonist suuremeelne samm, et „kaitseväes laitmatu teenistusega leitnandi auastmes kompaniiülema ja sõjakooli kiitusega lõpetanud nooremleitnandi auastmes rühmaülema” nimesid ei avalikustatud. See on sama silmakirjalik samm, kui jätta nimeliselt mainimata riigikogu juhatusse kuuluv laitmatu renomeega meessoost liige, kes viimastel parlamendivalimistel sai Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas 7620 häält.

Kuna mainitud artikli päises ilutses tekst „Miljonäri pojad pidid kaitseväes relvatoru ees seistes endale öisel ajal hauda kaevama”, küsiski järgmisel päeval „Omakohus” endale omasel debiilsel moel: kas miljonäri pojad olid kaitseväes liiga memmekad? 72% ekspertidest arvas, et on memmekad. Kuigi ajakirjanik Berendson haaras viimasest õlekõrrest ja väitis „Omakohtus”, et nii karmiks ei oleks tohtinud asi minna, oli mooramaamees oma töö teinud. Mooramaamees võis minna, sest Kremlile allutatud kanalitele oli antud kont, mida järada.

„Meie kolleegid uurisid asja,” räägib vene portaali Den za Dnjom peatoimetaja Olesja Lagašina. „Sõjaväeosa asub Tallinna lähedal. Seal teeninud väga rikka ärimehi lapsi sunniti endale hauda kaevama. Nende ülemused muidugi põiklevad, aga sõltumatud allikad räägivad, et põhimõtteliselt on selline dedovštšina Eesti kaitseväes norm. Ja mitte ainult venekeelsete sõdurite puhul.” (Vetšernaja Moskva 30. VIII).

„Põhjus on milleski muus. Kaksikvennad, kes kannatasid sõjaväe tooruse käes, on vene miljonäri pojad. Erinevalt töötutest on miljonärid ettevõtlikud inimesed, nendest ei saa nii lihtsalt mööda vaadata. Sellest saadakse suurepäraselt aru ka Eesti establishment’is. Paljud internetikommentaatorid märgivadki, et praegune konflikt oleks võinud välja näha hoopis teistsugune – tugineda sotsiaalsetele, mitte rahvuslikele juurtele” (Komsomolskaja Pravda 30. VIII).

Vene meediat üllatas üksnes kaitseminister Urmas Reinsalu käitumine, kes pärast artikli ilmumist ruttas selgitama: „Eesti Kaitseväe keskne väärtus on inimväärikuse austamine ning inimväärikuse alandamine Kaitseväes on lubamatu”.

„Mitte keegi ei oodanud viimaselt midagi sellist: alles hiljuti paistis ta silma sellega, et osales „vabadusvõitlejate” (nii nimetatakse Eestis neid, kes võitlesid fašistliku Saksamaa poolel) üritusel Saaremaal ja tänas kokkutulnuid „Eesti au” päästmise eest,” nendib seepeale Komsomolskaja Pravda.

Militaarküsimustes nõukogude karastuse saanud peaminister Andrus Ansip jagas mõni tund hiljem valitsuse pressikonverentsil oma mälestusi: „Mis seal sõjalise kateedris muud siis tehti? Kui Ihastesse ei sõidetud, siis illustreeriti õpikuid. Lõpuks olid nad kõik sellise väljanägemisega nagu „Kamasutra”. Ja kui sõideti välja Ihastesse, siis kaevati auk ja pärast aeti auk kinni. Mida aeg edasi läks, mida kursus vanemaks sai, seda madalamaks ja kitsamaks need augud muutusid. Keegi ei viitsinud enam kaevata”.

Nõukogude armee detailne sõjasaladus oli avalikustatud. Sellise alatu käitumise peale teatas portaal Odnako: „Omalt poolt võime lisada, et Eesti armee koosneb 4700 mehest, kelle käsutuses on 4 helikopterit, 30 BTRi, 3 miinitraalerit ja üks piirivalvelaev – hirmuäratav jõud agressiivse idanaabri rünnaku korral.”

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp