Augustis saab Tallinna viies galeriis tutvuda Lapimaa nüüdiskunstnike loominguga. Ulatuslik näitustetervik „Ma elan polaarjoonel“ hõlmab pea 20 Lapimaa kunstniku loomingut ning kõneleb Lapimaa identiteedist läbi kunstnike perspektiivi.
Näituseprojekt „Ma elan polaarjoonel“ avatakse 2. ja 3. augustil viies Tallinna galeriis ning septembris saab veidi ümbertöötatud projektiga tutvuda Riias. Näituste kuraator on Reet Varblane. Reet Varblane viibis 2012. aasta alguses Rovaniemis, kus tutvus Lapimaa kunstnike ja nende loominguga ning töötas selle põhjal välja kontseptsiooni ja valis tööd.
Näituse kuraatori sõnul ei ole tegemist ei Lapimaal ega ka mitte Rovaniemis elavate-töötavate kunstnike loomingu, ka mitte nüüdiskunsti võtmes töötavate kunstnike tööde ülevaatega. „See on üks subjektiivne sissevaade paikkonda, mida pealispindselt väga hästi tuntakse – jõuluvana, põhjapõdrad, virmalised, saamide eriline mütoloogia ja elukorraldus –, kuid mille tegelikku pilti, problemaatikasse ei kiputa just süvenema,“ ütles Reet Varblane. Kuid väliskuraator on püüdnud hoiduda n-ö turistipilgust ja sellest tulenevast kuraatoridiktatuurist ning anda võimalikult palju sõna kunstnikele endile, panna nemad aktiivsesse positsiooni. Sellele osutab ka projekti pealkiri.
Projekti „Ma elan polaarjoonel“ viis alanäitust moodustavad omaette sisulise terviku, igaüht neist võib vaadata kui suure(ma) jutustuse väikest alajutustust: Kastellaanimaja galerii näitusel keskendutakse ürgsele loodusele ning selle edasiandmise tõlgendamisele, valguse ja pimeduse problemaatikale. Kastellaanimajas 02. augustil kell 15.00 avatava näituse alapealkiri on “Sees ja väljas”
Väljas tõmbab kohe pilku Tuomas ja Ninni Korkalo installatsioon ” Meie maa, Utoopia”. Helevalge õhuline installatsioon kujutab elu Rovaniemis ja lapimaal. See on mänguline objekt – ümberringi liikudes saab kokku lugeda erinevaid sõnu, millel on tähendus nii soome, eesti kui kindlasti ka mõnes muus keeles. Otsides ja leides võibki avastada seda kummalist maad – Lapimaad.
Tuomase ja Ninni teos on loodud just selle näituseprojekti jaoks ja nad töötavad koos juba alates 2009. aastast.
Noor kunstnik Liisa Karintaus on näitusele esitanud 2011. aastal valminud installatsiooni nimega “Rannajoon”. See kujutab sõnade ookeani kus saab tajuda raha liikumist. Teoses saavad rahasümbolid ja sõnad ( Visa, American Express, Mastercard jne) teise tähenduse. Töö keskendub sõprusele inimese ja looduse ning inimese ja majandussüsteemi vahel. Mõjuva heli on teosele loonud Jaakko Niemi.
Teise video autor on Terhi Silenius. Töö pealkirjaga “Hingav maja” on valminud 2010, püüab näidata nähtamatut. On olemas paralleelne tunnetuslik maailm, mateeria taga peitub elust pulbitsev hingamine.
Fotoveerul on esindatud kaks kunstnikku Maria Kausalainen ja Mervi Autti.
Maria loomingu teemadeks on majapidamised ja igapäevaelu, mis peegeldavad muutusi ühiskonnas ja väärtushinnangutes. Näitusel eksponeeritavad tööd kannavadki pealkirja “Kodu, kallis kodu!”
Mervi tööd nimega “Lahkumine” kannavad endas kurbuse kaunist valu. Need on dokumentaalfotod lapimaast – sotsiaalse alatooniga, kuid esteetiliselt nauditavad.
Lapimaa Kunstnike Ühingu peamiseks koostööpartnetriks Eesti näituste korraldamisel on Soome Instituut, kellega ka varasemalt Lapimaa kunsti ekspordi raames on koostööd tehtud. Nätius jääb avatuks 07. septembrini 2012.