Rõõmustav oli kuulda kammermuusika heast positsioonist Leedu muusikaelus: võistlustest, mida seal korraldatakse kõigile vanuseastmetele, rääkis Leedu muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Dalia Balsytė. Tema kolleeg Petras Kunca esitas seejärel foorumi liikmetele kutse noorte muusikute septembrikuisesse loovuslaagrisse „Mängime koos!”, mis toimub kaunis Leedu paigas Biržais. Kaunitest paikadest, mis on helisemas kammermuusikast, oli juttu edapidigi: nii kutsus itaalia pianist, Ischia festivali ja kursuste kunstiline juht Cristina Cavalli kõiki suvel Napolisse …
David Dolani (Londoni Guildhalli muusikaja draamakool) huvitavast ettekandest sai teada, et see õppeasutus teeb muusikutele näiteks kursusi, kus rühmatöös lihvitakse muusikalise kõne väljenduslikkust, integreerides toimuvasse ka mittemuusikalisi või kombineeritud psühholoogilisi harjutusi, et arendada tähelepanu ja ansamblitunnetust. Kursusse kuuluvad ka draamanäitlejate ettevalmistamisel kasutatavad harjutused ja etüüdid: videolt nägime toredat näidet, kuidas klarnetimängija „suhtles” draamanäitlejaga – üks sõnade ja teine muusikaliste väljendusvahenditega.
Anna Prabucka-Firlej (Stanisław Moniuszko nimeline Gdanski muusikaakadeemia) tutvustas Gdanski rahvusvahelist Brahmsi-nimelist kammermuusikakonkurssi, mis korraldati esmakordselt aastal 1997, kui tähistati saja aasta möödumist Brahmsi surmast ning ühtlasi ka Gdanski tuhandendat aastapäeva. (Sama konkursi III preemia laureaadid esinesid ka meie tänavusel festivalil). Gunta Melbārde Lätist esindas festivali „Musitseerime sõpradega koos”, jagades foorumi liikmetega oma kümne aasta kogemusi ning Maksim Purõžinski Moskva konservatooriumist andis ülevaate Venemaa suurtest kammermuusikakonkurssidest nagu Tatjana Gaidamovitši nimeline ja Nikolai Rubinšteini nimeline konkurss.
Konverentsi teisel päeval leidis aset ümarlaud, kus ettekandjad keskendusid konverentsi põhiteemale „Kammermuusika psühholoogilised aspektid”. Kaks ettekannet, „Empaatia kammermuusikas” Remigijus Vitkauskaselt (Leedu pedagoogikaülikool) ning „Empaatia arendamine kammermuusika õpetamisel” Petras Kuncalt (Leedu muusika- ja teatriakadeemia) keskendusid õpetaja-õpilase vastastikusele mõistmisele ning õppeprotsessi psühholoogiliste aspektidega toimetulekule (olukorra hindamine õppeprotsessis, õpetusstrateegiate valik jms).
Tero-Pekka Henell Soome firmast IWons keskendus laste enesekindluse ja eneseusu ülesehitamisele, tema ettekande keskmes oli motivatsioon seoses eneseteadvusega. Henell, kes töötab vaimse treeneri ja tennisetreenerina, on aga ka mitmekümneaastase kogemusega muusik, laulja ja helilooja.
George Tovstiga (Readingi ülikool, Suurbritannia) käsitles organisatsioonikäitumise protsesse, mis ilmnevad keelpillikvarteti töös. Tema ettekande pealkirja „Sense-making and learning in the string quartet” võiks tõlkida kui „Kogemuste mõtestamine ja õppeprotsess keelpillikvarteti töös”. Ettekannet ilmestasid temaga koos esinenud keelpillikvarteti Carmina liikme Stephan Goerneri meenutused Sándor Végh’i tundidest.
Konverentsi võtmeesinejaks oli Martin Tröndle (Zeppelini ülikool, Friedrichshafen, Saksamaa), kes vaatles oma ettekandes („Concerto21 – A Program for Innovation in Concert and Audence Development”) kontserdi kui institutsiooni muutumist läbi aja. Kõneleja leidis, et kontserdi mõiste vajab ümbersõnastamist. Sellega seoses vahendas ta Zeppelini eraülikooli algatatud huvitava projekti „Concerto21” kogemusi: kõrgtasemel muusikud töötavad koos mänedžeridega välja projekti ideest teostuseni ning nende käsutusse antakse ka rahalised vahendid, et tulemust võimalikult laialdaselt tuvustada ja see publikule võimalikult ahvatlevaks teha, jälgides ühtlasi projekti edusamme järgmise aasta jooksul.
Konverentsi külalisena kõneles EMTA muusikateaduse professor Urve Lippus eesti kammermuusikast (autoreiks Erkki-Sven Tüür, Ester Mägi, Helena Tulve, Margo Kõlar ning Toivo Tulev), mille loomise initsiaatoriks on tihti olnud tegutsevad muusikud ja neist koosnevad ansamblid.
Konverentsi ettekannetele järgnes viljakas mõttevahetus, jagati rohkelt pedagoogilise töö kogemusi ning taas sai kinnitust, kui tähtis on muusiku haridusteel osaleda kammerkoosseisudes: õpitakse koos musitseerima, koos „hingama”, ühtselt mõtlema ja töötama. Nii täiustuvad interpreedi põhioskused – tehniline vilumus ja kunstiline meisterlikkus –, samuti kasvavad pedagoogilised ja sotsiaalsed oskused, mis on hea ettevalmistus professionaalse muusiku tööks. Euroopa kammermuusikaõpetajate järgmine foorum peetakse Kaasanis juba novembris 2012.
*
ECMTA (European Chamber Music Teachers’ Assotiation)
Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühing (http://www.ecmta.eu/) on organisatsioon, mis on välja kasvanud aastatel 2001–2004 Euroopa ühisprojektides koostööd teinud Inglismaa, Soome, Poola, Saksamaa, Eesti jpm õpetajatest. Organisatsiooni eesmärk on koosmusitseerimise väärtustamine ja kammermuusika õppimise tõhus organiseerimine hariduslikes institutsioonides, samuti kammermuusika väärtustamine nii ühiskonnas laiemalt kui ka muusikute väljaõppes.
Eesti kammermuusikaõpetajate ühingIn Corpore (http://incorpore.tmkk.edu.ee/)
Tallinna Muusikakeskkooli kammeransambliõpetajate eestvedamisel kutsuti 8.-9. III 2008 ellu I rahvusvaheline noorte kammermuusika festival „In corpore”. Tegemist on gümnaasiumiealistele korraldatava kammermuusikasündmusega, kuhu igal aastal märtsikuus saabuvad külalised Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust jm. Tooni annavad muusikakeskkoolide ja konservatooriumide parimad õpilased, keda võib täie õigusega nimetada noorteks professionaalideks: kontsertide tase on traditsiooniliselt kõrge, kavad huvitavad ning tohutult menukad.
Festivalist on välja kasvanud Eesti kammermuusikaõpetajate ühing In Corpore, mis on võtnud eesmärgiks korraldada festivale, kontserte, suvekursusi ning anda võimalikult operatiivset infot nii festivali ka muu noorte kammermuusikaelus toimuva kohta. Ühing on ECMTA liige.