ANDREI ERRAPART, sünd 1978
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loodus- ja täppisteadused
Doktoritöö „Photoelastic Tomography in Linear and Non-linear Approximation” („Fotoelastsustomograafia lineaarses ja mittelineaarses lähenduses”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?721
Kaitsmine toimub reedel, 25. mail kl 12 Tallinnas Akadeemia tee 21 Küberneetika Instituudi ruumis B-101.
Juhendaja: Hillar Aben, DSc
Oponendid: prof Emmanuel Gdoutus (Traakia Democritose Ülikool, Kreeka) ja dr Jonathan Williams (Pilkingtoni Tehnoloogiakeskus, Suurbritannia)
Väitekirjas kirjeldatakse fotoelastsustomograafia nelja uut algoritmi, mis avavad uusi võimalusi ruumiliste pingeväljade täielikuks määramiseks. Lineaarse lähenduse kasutamine eeldab väikeseid käiguvahesid või väikeseid peapingete pöördumisi valguskiirte teel; mittelineaarne lähenemine on nendest piirangutest vaba. Kirjeldati fotoelastsustomograafia lineaarse lähenduse praktilist realisatsiooni kolmemõõtmeliste pingeväljade määramiseks ning näidati, et Abeli inversiooni saab kasutada telgsümmeetriliste pingeväljade teljesihilise ja nihkepinge komponentide määramiseks. Radiaal- ja rõngaspinge määramiseks kasutati elastsusteooriast tasakaaluvõrrandit ja pidevusvõrrandit või termoelastsuse teooriast üldistatud summareeglit. Analüütiliselt ja numbriliselt uuriti nende võrrandite lahendite stabiilsust ja töötati välja numbrilised algoritmid võrrandite lahendamiseks. Numbrilist algoritmi väliskoormuse juhul kontrolliti Hertzi kontaktprobleemi analüütilise lahendi abil. Töötati välja mittelineaarne fotoelastsustomograafia algoritm telgsümmeetriliste pingeväljade määramiseks. Pingete komponendid esitati radiaalkoordinaadi sihilise astmerea kujul. Mõõteandmetega kõige paremini sobivate pingevälja parameetrite leidmiseks kasutati diferentsiaalse evolutsiooni algoritmi. Kirjeldatud meetodite rakendust illustreeriti praktiliste näidete varal.
TOBIAS MARKUS CLAUS WIEBELT, sünd 1981
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ärijuhtimine
Doktoritöö „Impact of Lease Capitalization on the Development of Accounting Standards: A Theoretical Research” („Liisingu kapitaliseerimise mõju arvestusstandardite arengule: teoreetiline käsitlus”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?725
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 28. mail kl 12 Tallinnas Ehitajate tee 5 TTÜ auditooriumis X-311.
Juhendaja: prof Lehte Alver
Oponendid: PhD Rūta Sneidere (Läti Ülikool) ja PhD Jiři Strouhal (Praha Majandusülikool, Tšehhi Vabariik)
IASB ja FASB standardi eelnõu ED/2010/9 „Leases”, mis o n publitseeritud 17. augustil 2010, ühtlustab liisingu kapitaliseerimist. Kui 2009. aasta märtsis publitseeritud eelnõuga reguleeriti ainult rendilevõtja kapitaliseerimist, siis uus eelnõu reguleerib nii rendileandja kui ka rendilevõtja tehinguid. Kasutusõiguse kontseptsiooni kasutamine viib liisingu kapitaliseerimise, võrreldes hetkel kehtiva standardiga IAS 17, täielikult uutele alustele. Uue kontseptsiooni eesmärk on anda finantsaruannete kasutajatele kasulikku infot seoses rendilepingu mahu, ajastatuse ja rahakäibega. Doktoritöös uuriti rendilepingute kapitaliseerimise reformimise vajadust ja analüüsiti rendilepingute kajastamist. Töös käsitleti praegu kehtivat liisingu kapitaliseerimist vastavalt rahvusvahelisele GAA Ple ja otsusekasulikkuse teooriale. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et kehtivad juhendmaterjalid tuginevad riskide ja hüvede kontseptsioonile ning kapitaliseerimise eesmärgil tuleb kõik rendilepingud määratleda kas kasutus- või kapitaalrentimisena, sõltuvalt sellest, kuidas toimub renditud varaobjektiga seotud hüvede ja riskide jaotus. Jaotuse alusel toimub kapitaliseerimine. Standardi eelnõu ED/2010/9 „Leases” on muutnud kapitaliseerimise aluseid. Kui praegu kapitaliseeritakse renditud varaobjekt täielikult kasu saanud omaniku bilansis, siis edaspidi tuleb vastavalt kasutusõiguse põhisele kontseptsioonile teha jaotus rendileandja ja rendilevõtja vahel. Selline jaotus suurendab küll hindamisprotsessis tõlgendamisvõimalusi, kuid kuna finantsaruannete adressaat saab täiendavalt kasulikku infot rendilepingu majandustulemuste kohta, siis on reform igati tervitatav. Varaobjekti ja kohustise definitsiooni erisuse võimaldab kõrvaldada IASB raamistiku projekti edasine areng. Standardi korrigeeritud eelnõu loodetakse avaldada 2012. a kolmandas kvartalis, millele järgnev kommenteerimisperiood peaks lõppema 2013. a esimeses kvartalis. Standardi uus eelnõu on kavas avaldada 2013. a teises kvartalis, millele järgneb jällegi kommenteerimisperiood, mis võib kesta üks aasta ning standard jõustub arvatavalt 1. jaanuaril 2015.
SVETLANA JÕKS, sünd 1982
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), inseneriteadus
Doktoritöö „Gas-Phase Photocatalytic Oxidation of Organic Air Pollutants” („Orgaaniliste õhu saasteainete fotokatalüütiline oksüdatsioon gaasifaasis”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?723
Kaitsmine toimub teisipäeval, 29. mail kl 11 Tallinnas Ehitajate tee 5 ruumis VII-226.
Juhendaja: PhD Marina Kritševskaja
Oponendid: Gundula Helschi (Clausthali Tehnoloogiaülikool, Saksamaa) ja Jekaterina A. Kozlova (Boreskovi Katalüüsi Instituut, Venemaa)
Doktoritöös uuriti levinud õhu saasteainete, akrüülnitriili ja tolueeni, fotokatalüütilist oksüdatsiooni (FKO). Fotokatalüütiline oksüdatsioon on protsess, mille käigus elektromagnetkiirguse toimel katalüsaatori, tavaliselt titaandioksiidi, pinnal toimuvad elektrikeemilised reaktsioonid, mis lubavad näiteks lagundada õhus olevaid saasteaineid. Fotokatalüütilist oksüdatsiooni on edukalt kasutatud paljude orgaaniliste ainete lagundamiseks, kuid kirjandusandmeid akrüülnitriili FKO kohta ei leidu. Samal ajal laialt uuritud tolueeni on võimalik kasutada uute katalüsaatorite efektiivsuse määramiseks. Fotokatalüüsi tehnoloogia rakendamise tulevik õhu puhastamisel sõltub suurel määral lenduvate orgaaniliste ühendite lagundamiseks kasutatavate mitteselektiivsete fotokatalüsaatorite edasisest sünteesist.