Kava esimene teos vanameistrilt oli Sümfoonia C-duur Hob. I:38 „Kaja”. See meeldejääva „kajaefektiga” sümfoonia on oma kahe viimase osaga otsekui oboekontsert. Aleksander Hännikäinen võttis liidrirolli enda kanda ja teenis ära kuulajate vaimustushüüded. Tõepoolest oli, millest vaimustuda kogu teose esituse juures. Risto Joostist pakatav C-duurne optimism nakatas vastupandamatult orkestri ja tulemus oli ekstra klassist. Siiski üks soovitus: II osa Andante molto kõlalise tasakaalu leidmiseks ei pruugi kasutada ju kolme tšellot ja kaht kontrabassi. Need kippusid veidi liiga pealetükkivalt domineerima partituuri teiste ridade üle.
Kava esimese poole lõpetas Silver Ainomäe Tšellokontserdi D-duur Hob. VIIb:2 esitusega. Ainomäe on nüüdseks läbi löönud USAs, olles Colorado (Denver) sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister, kuid pole kunagi unustanud oma päritolumaad ning on meie hea tuttav. Joseph Haydnil on kirjade (Hoboken) järgi viis tšellokontserti, neist kolm C-duuris ja kaks D-duuris. Kõige selgemad on asjaolud Kontserdiga nr 3 C-duur – see on kadunud. Kontsert nr 1 C-duur avastati aastal 1961(!), Kontserti nr 2 D-duur, mida nüüd Ainomäe mängis, peeti kaua hoopis Antonin Krafti loominguks, Kontserdi nr 4 D-duur on Haydni pähe kirjutanud Giovanni Battista Costanzi (1772?) ja Kontserdi nr 5 hoopis David Popper aastal 1899(!). Viimaste kahe kohta on kirjutatud selgelt ja lühidalt – võltsing. Võtame siiski tõena, et nii nr 1 C-duur kui nr 2 D-duur on tõepoolest Haydni loodud, seda tõendavad ka leitud autograafid.
Kontserdi D-duur esitus nõuab kõrgeklassilist pillivaldamist, siin puudujääke ei tohi olla: muusika on niivõrd vahetu ja loomulik, et keegi ei tohi aru saada, milliseid raskusi peab interpreet ületama. Ainomäe on eriti artistliku natuuriga tšellist ja tema tehniline pagas lubab küll pühenduda süvenenult teose interpretatsioonile. Kavalehelt võis lugeda, et Haydn kasutas esimesena selliseid tehnilisi võtteid nagu pöidlapositsioon ja topeltnoodid, mis küll päriselt tõele ei vasta. Tema kaasaegne Luigi Boccherini (1743–1805) oli pöidlapositsiooni rakendanud peaaegu kõigis oma tohutu mahuga tšelloteostes. Mis puudutab topeltnoote, siis neid võib kohata juba Domenico Gabrieli (1659–1690) ricercar’ides. Ja veel ei saa ma nõustuda sellega, et kontserti sooloinstrumendile orkestriga nimetatakse soolokontserdiks. Me oleme ikkagi harjunud selle nimetuse all mõistma kontserti, kus laval on terve õhtu üks konkreetne solist, kas üksi või saatjaga, ehk inglise keeles recital. Ainomäe ja Joost koos Tallinna Kammerorkestriga olid vapustavalt head igast aspektist ja eriti hea oli orkestri vahekord solistiga; väiksele koosseisule (keelpillid+ kaks metsasarve ja oboed) vaatamata ei ole tasakaalu saavutamine selles kontserdis lihtne. Selle põhjuseks on soolopartii paljusõnalisus, mis igal esitajal ei pääse orkestri ees maksvusele. Seekordne esitus oli üks paremaid, mida olen kuulnud, ja uskuge, olen hästi palju kuulnud seda kontserti väga erinevatelt esitajatelt.
Pärast vaheaega jätkus kontsert Tüüri teose „Flamma” Eesti esiettekandega. Teos on kirjutatud Austraalia Kammerorkestri tellimusel ja eestikeelne pealkiri on siis „Leek”. Tüür tunnetab suurepäraselt keelpilliorkestri looduslikku olemust ja kasutab seda väga oskuslikult: tema keelpillid on värvikad ja dünaamiliselt hästi võimsad. Uudisteoses oli mulle uus tegija kohati võimsalt pulseeruv rütmika, mis oli äärmiselt mõjuv. Tüüri teos oli vägagi hästi kuulatav selles kolme Haydni teose kontekstis.
Kontserdi lõpetas Haydni Sümfoonia C-duur Hob 1:41, kus lisaks keelpillidele kaks oboed, metsasarve ja trompetit ning flööt. Erilist tähelepanu köitsid oma paari tuntava repliigiga trompetid ja teises osas sooloflööt Oksana Sinkova. Joostile noore mehena tunduvad sobivat sellised bravuursed teosed, mida need nii Haydni kui Tüüri sulest kõik ka olid, ent ta tajub erakordselt hästi ka lüürilisi episoode nagu Haydni andante’d ja eriti tšellokontserdi Adagio.
Kogu kontserti pean suureks õnnestumiseks TKO tänavusel hooajal. Kas mitte siin ei ole see katlaserv, kus supp keeb eriti intensiivselt?