1986. aasta alguses eksponeeriti Moskvas Arhitektide Keskmajas kõige suuremat Eesti tollase arhitektuuri näitust, mis kinnitas selle liiduvabariigi arhitektuuri suurt autoriteeti Nõukogude Liidu territooriumil. Näitus oli suurepäraselt kujundatud (autor arhitekt Andres Alver), suure osa moodustasid originaaljoonised ja visandid.
Eesti pole suur riik, aga kultuuriüritusi korraldati siin mastaapselt ja professionaalselt, seejuures külalislahkelt ja soojalt. Tuleb meelde Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa saja aasta juubel, mille raames tuli kokku üle 150 inimese Baltikumist ja Soomest. Oli väga huvitav konverents, kus võtsime Iraga (abikaasa Irina – M. V.) sõna Euroopa funktsionalismi ja Vene konstruktivismi seoste teemal. Pärast külastasime Pärnus Siinmaa maja, kus avati mälestustahvel. Ja lõpuks oli õhtul sõbralik kohtumine kohalikus klubis õlle ja vorstikestega, mida igaüks sai ise lahtisel tulel küpsetada. Aasta oli vist 1981.
Mõned aastad hiljem, talvel, tähistasime Edgar Kuusiku saja aasta juubelit. Kuusik oli väga austatud arhitekt ja pedagoog, kelle juures mõned vanema põlvkonna eesti arhitektid olid veel õppinud. Külastati hauda Metsakalmistul ja toimus pidulik mälestusõhtu koolihoones, mis oli 1930ndatel Kuusiku projekti järgi ehitatud2.
Eestlased olid sõna tõsises mõttes maailmatasemel, kui hakkasid korraldama Põhja- ja Baltimaade arhitektuuritriennaali, millest esimene toimus 1990. aastal. Olime seal koos Iraga ja saime tuttavaks mitmete Euroopa kuulsustega: Sverre Fehn Norrast, Henning Larsen Taanist, Aldo van Eyck Hollandist. Eyckiga suhtlesime veel mitmeid aastaid enne tema surma.
1 Tegelikult tutvuti alles 1978. aastal Tallinnas – Toomas Reinu täpsustus
2 Gozak mäletab valesti, Kuusikule pühendatud seminar toimus viimase sünnipäeval 22. veebruaril 1988 Projekteerijate Majas – M. V.
3 Андрей Гозак. Ценности жизни – ценности архитектуры. Tõlkinud Aleksandr Zverev. С. Э. Гордеев, Moskva 2011, lk 157–159.