Proovisin 2007. aastal õnne ArtsLinki stipendiumi taotlemisega, sain 2000 dollarit ja reisisin novembris 2007 Philadelphiasse Kahni arhiivi, et erinumbri tarvis materjali koguda. Otsisin vastust mõnedele Eestis kerkinud küsimustele, mille kohta mul polnud kindlust, kas need küsimused on üldse targad või mitte. Kuna küsija suu pihta USAs mitte kordagi ei löödud, hakkas tunduma, et äkki need küsimused on olulised, kuid nende peale pole ei Ameerikas ega Eestis lihtsalt tuldud. Minu ärgitajaks oli taas Nathaniel Kahn (meili teel), kelle usk kogu projekti oli piiritu. Ta paistis tundvat suurt sümpaatiat eelkõige Louis Kahni sünnimaa vastu (Kahni isapoolne vanaema oli eestlane) ja pakkus kunst.ee kodumaiseks konsultandiks arhitekt Toivo Tammiku. Töö käigus selgus meil hämmastavaid mõtete kokkulangevusi, näiteks Kahni kõrgperioodi ehitiste ja Kuressaare lossi komparatiivsuse osas.
USAst tagasi tulles teadsin, kui palju võiks veel uurida, küsimusi oli tekkinud juurde. Kogutud materjal tundus aga „tuumalaenguna”, nii et see sai vormistatud uurimuslikuks reisikirjaks. Sellele lisaks käsitleb noor arhitektuuriteadlane Carl-Dag Lige arhitektide ja inseneride suhteid, millesse on objektiivselt sisse kirjutatud teatud pinged (2006. aasta Kahni päevade konverentsil Kuressaares jäi mulje, et probleem on lihtsalt mõnede inimeste „halvas iseloomus”). Ingrid Mald-Villand annab ülevaate „valge laeva ootamisest” ehk sellest, milline on Kahni kontserdilaeva ostu-idee hetkeseis. Pildimaterjal pärineb peamiselt kolmest allikast: Arne Maasik tegi kunst.ee tellimusel ja kulka finantseerimisel erakordselt mõjusa fotoseeria Kuressaare linnusest, suur hulk fotomaterjali pärineb Kahni arhiivist Philadelphiast, lisaks mu enda reisifotod. Keerukalt lihtsa kujunduse tegi ajakirjale Martin Pedanik. Tänan kunst.ee praegust peatoimetajat Andreas Trossekit, kes toetas igati Kahni pojalt Nathanielilt alguse saanud ideed.
Kahni erinumber, mis sai teoks tänu sellele, et kunst.ee hakkab ilmuma taas neli numbrit aastas, paneb ühtlasi punkti minu aktiivsele rollile kunstiajakirja valmimisel.