Kas mäletad veel keskkooli bioloogiast midagi geenidest? Mina ilmselt ei mäletaks, kui ma sellega praegu ei tegeleks. DNA st oled ju kuulnud igasugustest politseifilmidest, kus mõrvarelvalt leitud inimkudede jäänuste rakkudest eraldatud DNA abil mõrvar kindlaks tehakse? Lõiguke või lõikude kogum kodeerivast DNA st ehk pärilikkust kandvast ainest ongi geen. Aga kuna oma geene pärandavad lapsele edasi mõlemad vanemad (seetõttu ongi iga laps natuke nii isa kui ka ema moodi), on lapsel igast geenist kaks vormi – üks isalt, teine emalt. Geenivormid iseenesest muidugi mingit käitumist ei põhjusta. Pigem on nad nagu retseptid, mille järgi toodetakse enamasti valke ning pärilikud tunnused avalduvad lõppkokkuvõttes paljude valkude ühistöö ja keskkonnamõjude tulemusena, näiteks mingi käitumisviisina.
Meie uuritud geeni kahte eri vormi nimetatakse pikaks ja lühikeseks vormiks. Kuna mõlemalt vanemalt saadakse üks geenivorm, võib järeltulijal pika ja lühikese geenivormi kombinatsioone olla kolm: kaks lühikest, kaks pikka või üks pikk ja üks lühike geenivorm.
Niisiis leidsimegi, et kui noor (meie uuritavad elasid muide siinsamas Tartus ja Tartu maakonnas ning neid oli kokku pea 500) on oma vanematelt pärinud kaks lühikest NOS1 Ex1f VNTR geenivormi ja tema peresuhted ei ole eriti kiita, siis käitus ta vähemalt oma hinnangu põhjal võrdlemisi mõtlematult. Umbes nagu sinu vendki. Kui päris täpne olla, ei käitunud nad mõtlematult mitte ainult oma hinnangu kohaselt. Nad tegid rohkem vigu ka ühes arvutitestis, kus pildi nägemisel tuli tühikut vajutada. Kuid kui pildile tuli pisuke hetk hiljem peale punane rist (nagu oleks pilt maha tõmmatud), nad reageerida ei tohtinud. Seega ei suutnud needsamad kahe lühikese geenivormiga noored, kellel lisaks olid halvad peresuhted, ennast palju sagedamini peatada, kui olid reageerimiseks juba valmis. See ongi veel üks mõtlematu või pidurdamatu käitumise väljendusvorm.
Kui aga noor on saanud kas ühelt või mõlemalt vanemalt ühe pika geenivormi, käitub ta üsna kaalutlevalt, ükskõik, kas suhted tema peres on head või veidi halvemad. Just sama rahulikult nagu sinagi. Nii et võiks arvata, et su vennal on kaks NOS1 Ex1f VNTR geeni lühikest geenivormi ja sinul on neid üks või mitte ühtegi. Sellepärast te oma käitumisviisi poolest erinesitegi. Samal ajal ei saa unustada, et meie uuritud geen pole kaugeltki ainus mõtlematu käitumisega seotud geen. Neid on veelgi ja mõne teise geeni puhul võib kalduvus mõtlematult käituda ilmneda ka siis, kui peresuhted on täiesti tavapärased. Ei saa ka unustada, et meie uuring oli siiski vaid üks väga paljudest samalaadsetest. Alati peab meeles pidama, et need tulemused ilmnesid just selles vanuses inimeste puhul, sellel kindlal ajahetkel, just selles ühiskonnas, mis neid tol hetkel ümbritses.
Nii et ainult meie uuringu põhjal lõplikke järeldusi kogu inimkonna kohta teha oleks liig mis liig. Lisaks võivad geenid üksnes vihjata, kuidas inimene võib tõenäoliselt käituda. Nende põhjal ei saa kunagi öelda, miks keegi konkreetses olukorras just nii käitus, nagu ta käitus. Näiteks ei saa teatud geenivormide olemasolu põhjal väita, et just nende olemasolu tõttu tappis mõrvar teise inimese ja peaks seetõttu saama kergema karistuse (nagu mõned aastad tagasi ühel kohtuprotsessil Itaalias juhtus). Ühesõnaga, ka geenide, keskkonna ja käitumise vahelisi seoseid tundes ei saa me kunagi inimese käitumist täpselt ette ennustada – võime ainult arvata, et tõenäoliselt võib ta mingit moodi käituda või mingit moodi mitte käituda. See on peaaegu nagu ilma ennustamine – võib küll enam-vähem arvata, mis ilm homme tuleb, aga ilma mõjutavaid tegureid on siiski nii palju, et aeg-ajalt minnakse ennustusega täiesti rappa.
Triin
PS. Kuidas su vennal nüüd läheb?
Triin Kurrikoff on Tartu ülikooli psühholoogiadoktorant ja pälvis sama artikliga haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes korraldatud doktorantide populaarteadusartiklite võistlusel kolmanda koha.