„Nii nagu spordiski,” kirjutab autor „läheb teaduslik tulemus arvesse vaid siis, kui see on sisestatud ametlikku teadusringlusse.” Ametlik teadusringlus – see on huvitav termin. See lülitab teadusest välja kogu salajase riigikaitselise teadustegevuse, samuti selle, mis ei mahu kehtivasse paradigmasse või mis on orienteeritud rahvuskultuurile, aga ei mahu indekseeritud ajakirjadesse. Huvitav seegi, kas teaduskirjandus, mis on leidnud koha Eesti raamatukogudes, ei olegi ametlikus teadusringluses, kuna pole kättesaadav näiteks uusmeremaalasele; või kui ta on elektrooniliselt kättesaadav, kuid uusmeremaalane ei oska juhtumisi eesti keelt – on see on siis käibes või ei?

Jüri Alliku jaoks näitab bibliomeetrias esitatavate viidete arv teadustöö kvaliteeti. See ei pruugi nii kindel olla. Sama hästi võivad viited rääkida töö nõrkustest, sest kriitika nõuab samuti viitamist. Viide võib tekkida veel muudelgi põhjustel, millel kvaliteediga pole suurt midagi tegemist. Ning milles õieti seisneb teadusliku töö kvaliteet? Kas Adam Smithi uurimus rahvaste rikkusest on kõrgema või madalama kvaliteediga kui Karl Marxi „Kapital”? Või kuidas nendega võrreldes hinnata majanduse nobelistide Joseph Stiglitzi või Paul Krugmani tööde kvaliteeti? Kas kvaliteeti näitab töö tuntus (ja sellest tulenev viitamine) või mingid muud, sisulist laadi näitajad? Majandusajakiri The Economist (26.02.2011) on väitnud, et paljude XX sajandi majandusteadlaste tööd on enam tsiteeritud kui loetud ning neid tuntakse pigem autori nime ja publitseerimisaasta järgi.

Ja lõpuks, mida ütlevad sportlikud või bibliomeetrilised edetabelid üksitulemuse või uuringu väärtuse kohta? Kaia Kanepi on ATP jooksvas edetabelis kolmkümmend kohta Caroline Wozniackist tagapool. Kas see tähendab, et ta on kolmkümmend korda viletsam mängija ja tema hiljutine võit Wozniacki üle on sportliku saavutusena samavõrra tagasihoidlikuma tähtsusega kui Wozniacki võidud? Kas Eesti spordijuhid ja sponsorid peaksid sellest järeldusi tegema? Jüri Alliku loogikat järgides võiks Eesti teaduse, vähesed erandid välja arvatud, üldse kinni panna. Sest mujalt maailmast leiab bibliomeetria abil sama häid, aga kindlasti ka paremaid teadlasi kui siinsed.