1991. aastal hakkas Martin kirjutama juttu, millest kujunes välja seitsmest mahukast romaanist koosnev sari „Jää ja tule laul”. Neid romaane on tõlgitud vähemalt 30 võõrkeelde. Suurprojekti on nimetatud kõigi aegade olulisimaks teoseks fantaasiakirjanduses üldse, see jätab kaugele selja taha Tolkienid, Potterid, Pratchettid, Conanid ja kõik muu. Romaanile „Troonide mäng” on järgnenud „Kuningate võitlus” (kirjastuses Varrak ilmus 2008. aastal Martini romaan „Kuningate heitlus” Mario Kivastiku tõlkes), „Mõõkade maru”, „Vareste pidusöök” ja „Tants lohedega”. Teoksil on „Talve tuuled” ja „Unistus kevadest”.
George R. R. Martin maalib oma romaanides detailirohke panoraamse pildi Westerose’i mandri Seitsme Kuningriigi võimuvõistlustest, sõdadest, intriigidest, reetmistest ja kõigest muust seesugusest inimloomusele äärmiselt omasest. Võimu ja vägivalla saaga tuuakse meieni paljude tegelaste silme läbi. Seitsme Kuningriigi maailm meenutab Lääne-Euroopa keskaega, enim puutepunkte on vahest Inglismaa ajaloo ning iseäranis Rooside sõja ajastuga. Martini võimuvõitlust pidavad suguvõsad (tegelikult küll osa neist) kannavad nimesid Stark ja Lannister, ajaloos sõdisid omavahel Yorkid ja Lancasterid.
Eepilise romaanitsükli ükski tegelane pole paha ja kuri lihtsalt niisama. Seitsme Kuningriigi ülikud ja võimukandjad panevad toime oma musti tegusid lihtsalt vajadusest jääda ellu, jääda võimule. Teisisõnu: fookuses on inimeste elusaatuse traagiline põimumine, armastus, vihkamine, vanadest sõpradest ärapööramine ja uute leidmine.
Põhiline, mis George R. R. Martini romaane muust fantaasiakirjandusest eristab, on äärmine realismitunnetus. See on nagu päris maailm, milles leidub maagiat, elusaid surnuid, lohesid ja muud fantastikale iseomast näpuotsaga ning see ei sega meid seda maailma ja neid tegelasi uskuma jäämast.
„Troonide mäng” – täiuselähedane eskapism
Alates päevast, kui kaabeltelevisioon HBO hankis Martini ülipopulaarse fantaasiaromaani ekraniseerimisõigused, on paljud ulmefännid interneti kaudu teraselt jälginud kõike valmiva telesarjaga seonduvat. Mitmeid huviväärseid vihjeid on kirjanik ise andnud oma blogis „Not a Blog” (aadressil http://grrm.livejournal.com/). Menusarja esimene hooaeg filmiti peamiselt Belfasti ümbruses. Sarja loojad ei pidanud ülearuseks ette hoiatada, et „Troonide mäng” pole mingil juhul 13aastastele filmihuvilistele sobiv kerge meelahutus (eelteisme-eas lapstegelastest hoolimata). See on lugu reetmisest, ahnusest ja Seitsme Kuningriigi ühtsust ohustavast sõjast. Verd, vägivalda, intsesti, julmust, võikaid tapmisi ja piinamisi ning kõige selle kujutamist on vägagi ohtralt. Täpselt nagu keskaegses maailmas. Lugejaile armsaks saanud tegelasi notitakse kõige julmemal kombel maha ilma igasuguse mõõdutundeta ning täpselt siis, kui need veretööd konkreetse tegelaskuju vaenlastele vajalikuks osutuvad ja võimalikuks saavad.
Kümnejaolise sarja avafilm esilinastus Ühendriikides 17. aprillil. Juba kaks päeva hiljem teavitati avalikkust, et kohe-kohe algavad ettevalmistused „Troonide mängu” teise hooaja tootmiseks. 2012. aastal väikesele ekraanile jõudev materjal plaanitakse linti võtta mitte ainult Põhja-Iirimaal, vaid ka Šotimaal, Dubrovnikus (Horvaatia) ja Islandil.
Tegevus toimub muinasjutulises maailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Eluolu Westerose’i mandril meenutab poliitiliselt ja kultuuriliselt Euroopa varakeskaega. Westeroses’is võib suvi kesta aastakümneid ja talv olla elueast pikem. Mandrit on aastatuhandeid valitsenud Targaryenite dünastia, mis „Troonide mängus” näeme on mõni aeg tagasi veriselt troonilt tõugatud.
Targaryenite rituaalne intsest oli muutnud viimase kuninga hullumeelseks maniakiks ning nüüd istub Raudtroonil juba uus kuningas. Mõnda aega on riigis püsinud status quo ja stabiilsus. „Troonide mäng” kirjeldab aega enne suuremat sõda, mille poole tõukavad riiki kellegi hoolikalt punutud intriigid. Mõrvad, reetmised, vandenõud – see ongi troonide mäng. Troonimängus on vaid kaks võimalust: sa kas võidad või sured. Ja kibedas külmas, Müüri taga asuvatel elututel maadel kogub jõudu kohutav talv, kus teised – need, kes pole veel surnud, ja need, kes pole veel sündinud – on valmis inimeste valdustesse tungima.
Kes on kes?
Lord Eddard Ned Stark (Sean Bean), Starkide suguvõsa patriarh, on kuningas Robert Baratheoni (Mark Addy) truu vasall. Starkil on naine Catelyn (Michelle Fairley), pojad Robb, Bran ja Rickon, tütred Sansa ja Arya ning vallaspoeg Jon Snow (Kit Harrington). Salakaval kuninganna Cersei Lannister (Lena Headey) toetub oma intriigides paljuski oma vendadale Ser Jamie’le (Nikolaj Coster-Waldau) ja Tyrionile (Peter Dinlage). Tyrion on kääbusena sündinud tarkpea, keda tema koleda välimuse pärast pidevalt pilgatakse. Kuninganna Cersei suurimad lootused on aga seotud tema julmurist poja prints Joffrey Baratheoniga (Jack Gleeson). Värvikaks tegelaseks on samuti Daenerys Targaryan (Emilia Clarke), eksiili saadetud endine kuningatütar. Pidevalt oma enesekeskselt vennalt peksa saav naine abiellub dothrakide jõhkra liidri Khal Drogoga (Jason Momoa).
Seitse Kuningriiki liiguvad vääramatult sõja ja kaose poole. Kui võimumängude ohvriks sattunud Eddard Stark vangikongi heidetakse, kogub tema poeg Robb Talitundru lääniisandad oma lipu alla ning puhkeb verine võitlus põhjalaste ja Lannisteride vahel. Teisel pool kitsast merd aga hellitab printsess Daenerys endiselt lootust jõuda kodumaale …