Poliitiline ja teaduslik mõtlemis- ja tegutsemisloogika erinevad (kahjuks) otsustavalt. Kui poliitikutel on kihk muuta ühiskond selliseks, nagu nad oma ideoloogias näevad ja programmis lubavad, siis teadlased kirjeldavad ja analüüsivad ühiskonda sellisena, nagu see tegelikult on. Reaalsus seab aga poliitilisele tahtele tihti ebameeldivaid piiranguid.
Ühes umbes kümne aasta eest tehtud avaliku arvamuse uuringus küsiti, milliste teadmiste ja oskuste olemasolu valijad riigikogu liikmete puhul vajalikuks peavad. Valijad tahaksid, et riigikogu liikmed tunneksid hästi õiguslikke ja majandusküsimusi ning ühiskonnaelu. Kui sellega, et õiguslik ja majanduslik kompetents nõuab spetsiifilisi teadmisi, nõustuvad paljud, siis sotsiaalteaduslikesse uuringutesse suhtutakse sageli üsna üleolevalt. Elame me ju kõik iga päev ühiskonnas ning ei tea küll kedagi, kes teaks kedagi, kes arvab nii, nagu uuringutes väidetakse … Mõnikord nimetatakse sotsiaalteaduslikku analüüsi tagantjärele tarkuseks. Tõepoolest võtab põhjaliku teadusuuringu ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs parasjagu aega ning kui teadlased oma uuringutulemustega avalikkuse ja otsustajate ette jõuavad, võivad ühiskondlikud olud ja väliskeskkonna tingimused olla juba teistsugused. Samuti heidetakse uuringutele ette, et need ei anna ühemõttelisi tegevusjuhiseid.
Erinevalt täppisteadustest ei ole siin võimalik oleviku argumentidele ehitada kindlalt realiseeruvat tulevikku viivat funktsiooni. Enamasti lõpevad uuringutulemusi tutvustavad kogumikud aga mingite imelike stsenaariumidega, mis võivad realiseeruda või mitte, sõltudes nii paljudest teguritest, et nende kindla käega ohjamine on võimatu. Ometi on ka ilma täpsete tegevusjuhenditeta tagantjärele tarkusel poliitiliste otsuste tegemiseks oluline väärtus. Sügavate kriiside järel, nagu Eesti viimaste aastate jooksul koos muu maailmaga on kogema pidanud ning mille mõjuväljast me veel sugugi lahkunud ei ole, peaks oskama tehtut vähemalt kriitiliselt hinnata ja tehtud vigadest õppust võtta. Sellist kriitilist retseptsiooni ei ole meie võimuerakondade poolt kuulda olnud. Juurdunud stereotüüpidest (nagu ka erakonna programmilistest lubadustest) loobumine on igaühele raske. EIA d kutsuvad üles värske pilguga hindama tänaste majanduslike ja poliitiliste valikute mõju inimarengule ja elukvaliteedile, hindama poliitika eesmärkide ja vahendite kokkusobivust.