MUUSIKAMAAILM

14 minutit

Arvo Pärdi „Vater unser” kõlas kingitusena paavstile
Rooma paavst Benedictus XVI korraldas 4. juulil Vatikanis vastuvõtu kunstnikele. 60 kutsutu seas oli vaid kolm heliloojat: Arvo Pärt, Ennio Morricone ja James MacMillan. Kutse saanuil paluti pühendada paavstile loominguline kingitus, millest pandi üles näitus. Tseremoonia avamisel kandsid Heldur Harry Põlda ja Arvo Pärt klaveril tema muusikalise kingitusena ette pala „Vater unser”. Pärdi avamuusika järel asus paavst tutvuma näitusega, peatudes viimasena Arvo Pärdi „Vater unseri” käsikirjalise noodi juures. Tänamise käigus andis autor talle üle „Vater unseri” singli koos uue trükitud partituuriga. Näituse avamisel laiemale avalikkusele pidas Vatikani kultuurinõunik kardinal Gianfranco Ravasi kõne, nimetades Pärdi teose ettekannet ürituste üheks kõrgpunktiks. Kõne järel paluti „Vater unser” veelkord esitada.
Uudise Vatikanis toimunust ja Pärdi ettekandest andsid eetrisse rahvusringhääling RAI ning BBC Radio 3, kus Pärdi „Vater unser” kõlas täies pikkuses. Paavstile pühendatud partituuri väljaannet koos ERPi üllitatud CDga saab tellida kirjastusest Universal Edition.
28. mail omistas Paavsti sakraalse muusika instituut (Pontificio Istituto di Musica Sacra) oma 100. aastapäeva puhul Arvo Pärdile audoktori tiitli. Vt www.arvopart.ee

Lera Auerbachi muusika on jätkuvalt menukas
Noor vene-ameerika helilooja Lera Auerbach (sünd 1973) saab aina uusi tellimusi ning ta ettekandel on edu mitmel mandril. 18. VII tegi Neeme Järvi tema orkestripoeemi „Ikarus” maailmaesiettekande Verbier’ festivalil, samas 25. VII ka „24 prelüüdi tšellole ja klaverile” (esit Kim Kashkashian ja autor). Tänavusest veel: ballett „Väike merineitsi”, mida on Hamburgis juhatanud ka Tõnu Kaljuste, tuli veebruaris Moskvas Stanislavski teatri lavale ja on sageli mängukavas. Oktoobris esietendab Soome Rahvusballett Auerbachi „Tuhkatriinu” (lav Terence Kohler), novembris jõuab Theater an der Wienis lavale uusooper „Gogol” helilooja enda libretol, nimiosas Bo Skovhus. Oma viimaseks jäänud 30. Lockenhausi festivali juhina mängis Gidon Kremer 9. VII Auerbachi „Oskolkit”. Septembris Berliini Konzerthausis saadab autor taas ise oma kolme viiulisonaadi ettekannet.
Auerbach oli 2009 keskmes paljudel festivalidel (West Cork, Pacific Jaapanis, Verbier), viimases mitmel aastal järjest (2010 autoriõhtu). Tollal esietendas Kanada Rahvusballett tema oopuse „Watch her”, sündis autorikava Kennedy Centeris ja USAs esietendus San Franciscos „Väike merineitsi” (tänavu mais taas laval). Gidon Kremer tegi „Sogno di Stabat Materi” esiettekande ja CD Kremerata Balticaga (2010). Läinud kuul sõlmis Auerbachiga lepingu management HarrisonParrott. Tema teoseid kirjastab Sikorski.

Preemiaid ja tunnustusi
Parimad Tšaikovski konkursilt Moskvas: klaveri grand prix’, kuldmedali ja publikupreemia sai 20aastane Daniil Trifonov (Venemaa), järgnesid Yeol Eum Son ja Seong Jin Cho (Lõuna-Korea); tšello parimad olid Narek Hakhnazaryan (Armeenia), Edgar Moreau (Prantsusmaa), Ivan Karizna (Valgevene); viiul jäi kuldmedalita, Sergei Dogadin (Venemaa) ja Itamar Zorman (Iisrael), Jehye Lee (Lõuna-Korea); laulus võitsid sopran Sun Young Seo (Lõuna-Korea), Jelena Gusseva (Venemaa) ning bass Jong Min Park (Lõuna-Korea), Amartuvshin Enkhbat (Mongoolia).
Tiitli BBC Cardiff Singer of the World võitis 24aastane moldaavlanna Valentina Naforniţă, saades peapreemia ning ka Joan Sutherlandi nimelise publikupreemia. Finaali pääsesid veel inglise sopran Meeta Raval, vene metsosopran Olesja Petrova, Lõuna-Korea sopran Hye Jung Lee ja ukraina bariton Andrei Bondarenko.
Daniel Barenboim vääris Ühendkuningriigi kõrgeima välismaalasele antava aunimetuse Knight of British Empire (KBE) omaasutatud orkestri West-Eastern Divan tegevuse eest: maikuus juhatas ta taas rahukontserti Gazas ning toob noorteorkestri selgi suvel Euroopasse ja Aasiasse, sh Luzerni, Berliini, Beijingi ja Sŏuli.
Renée Fleming kutsuti Chicago Lyric Opera kunstiliseks nõuandjaks. Viieaastase lepinguga hakkab ta tegutsema selle nimel, et ergutada ooperipubliku huvi, kaasata teatrisse noori loomingulisi jõude ning avardada haridusprogrammi. Käsil on uusooperi projekt ning sideme loomine muusikaliteatriga. Fleming lööb ka ise kaasa solistina A. Previni ooperis „Tramm nimega Iha” ning R. Straussi „Capriccios”.
USA tippviiuldaja Joshua Bell asub kuulsa Academy of St Martin in the Fields’i muusikadirektori kohale 87-aastase Neville Marrineri asemele, kes seisis orkestri ees 1958. aastast ning jääb nüüd selle aupresidendiks.

Eesti muusikuid maailmalavadelt – juuli

• 1. VII  esines Alfia Kamalova Gelsenkircheni Muusikateatris Wagneri „Reini kullas” Woglinde osas (dir Rasmus Baumann).

• 3. VII  Külli Tominga ja Luca Schieppati duokava „Koopia ja originaal”  Milanos Istituto geriatrico’s (Verdi, Verdi-Liszt, Beethoven, Mozart, Chopin).

• 3. VII laulis Juhan Tralla Mannheimi Rahvusteatris R. Straussi „Salomes” Narrabothi osas, nimiosas Ludmila Slepneva (lav Gabriele Rech, dir Alois Seidlmeier).

• 4. VII  Heldur Harry Põlda ja Arvo Pärt klaveril esitasid paavst Benedictus XVI vastuvõtul Vatikanis Sala Paulo VI-s kahel korral Pärdi pala „Vater unser”.
 
• 4., 6. ja 7. VII  oli Marianne Kõrveri dokumentaalfilm „Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides” (Exitfilm, 2010) Karlovy Vary rahvusvahelise filmifestivali kavas programmis „2011: A Musical Odyssey” ja seda näidati kolmel korral Husovka teatris.

• 5. – 16. VII laulis Kai Rüütel Londoni Kuninglikus Ooperis Massenet’ „Tuhkatriinus” Dorothée osa (6 õhtut). Lavastuse on teinud Laurent Pelly, dirigeeris Bertrand de Billy, nimiosas Joyce DiDonato, solistide hulgas ka Ewa Podleś. 13. VII etenduse kandsid üle kõik Briti telejaamad.

• 6. – 24. VII tegi Eesti Filharmoonia Kammerkoor kaasa kahe ooperi etendustel Aix en Provence’i rahvusvahelisel festivalil. 6. – 24. VII oldi ooperikooriks Verdi „La traviata” kümnel etendusel: dirigeeris Louis Langrée, nimiosas vaheldumisi Natalie Dessay ja Irina Lungu, Germont’ina Ludovic Tézier ja Alfredona Charles Castronovo. See etendus läks otseülekandele raadios 9. VII ja Arte TVs 16. VII. EFK laulis 7. – 21. VII ka Mozarti „La clemenza di Tito” kuuel õhtul: dirigeeris Colin Davis, nimiosas Gregory Kunde, selle otseülekanne läks 19. VII France Musique’ile ja 21. VII Mezzo TVle. Kõik etendused toimusid festivali pealaval Théâtre de l’Archevêché’s ja kõigil õhtutel mängis London Symphony Orchestra.

• 7. VII  Paavo Järvi ja Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie kontserdiga Roomas: Beethoveni Sümfoonia nr 7.

• 7. – 10. VII  Tartu Noortekoor saavutas Riho ja Kadri Leppoja juhatusel Bratislava 3. noorte muusikafestivalil segakooride kategoorias esikoha ja kulddiplomi. Koori konkursikavas oli eesti muusikast Aare Kruusimäe, kelle muusikat kõlas ka koori kontserdil Bratislava Frantsiskaani kirikus.
 
• 9. ja 10. VII dirigeeris Kristjan Järvi Dresdeni Filharmoonia orkestrit Dresdeni Frauenkirches: Arvo Pärdi Sümfoonia nr 3, „Cecilia, vergine romana” ja „Cantique des degrés” (kaastegev Dresdeni Kammerkoor) ning neli osa Mahleri „Poisi võlusarve lauludest”, solistiks Angelika Kirchschlager.

•  9.-10. VII  Lauri Vasara etendused Berliini Riigiooperi lavastuses H. W. Henze ooperist „Phaedra” (ta tegi kaasa samas ka selle maailmaesiettekandel 2007) Berliini Schilleri Teatris. Peter Mussbachi lavastust dirigeeris Ensemble Moderni ees Michael Boder. Vasar laulis Minotaurose osas, nimiosas esines Natascha Petrinsky. Õhtud kuulusid festivali „Infektion!” (Festival für Neues Musiktheater) programmi.

• 10. VII Poolas Wrocławis toimunud 15. kammerm
uusikafestivalil „Wieczory
Narodów” lõpetas kogu festivali Eesti muusika kontsert „Wieczór Estoński”,
mille kavas kõlasid Heino Elleri „Viis pala” kammerorkestrile, Arvo Pärdi „Fratres”, Eduard Tubina „Muusika keelpillidele” ja Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile. Ettekandjaiks olid viiulisolistina Bartosz Bober ja Orkiestra Kameralna Wratislavia Jan Stanienda juhatusel.
                                        
• 10. VII  võitis kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel Grand prix’, esikohad viies kategoorias ja artistlikkuse preemia G. A. Seghizzi nim rahvusvahelisel koorikonkursil Gorizias.

• 10. VII mängis Kristjan Randalu Dhafer Youssef Quarteti koosseisus kontserdil Iisraelis Haifas Rappaporti kunsti- ja kultuurikeskuses.

• 12. VII  Festivali „Jyväskylän Kesä” avakontserti uues Keuruu kirikus juhatas Jyväskylä Sinfonia ees Eri Klas, avades õhtu Arvo Pärdi „Fratresega”. Kavas veel Brahmsi Viiulikontsert (sol Nikita Borisso-Glebski) ja Beethoveni III sümfoonia.

• 12. ja 13. VII  Paavo Järvi kontserdid Deutsche Kammerphilharmonie’ga Peterburi Filharmoonia suures saalis „Valgete ööde” festivalil, kavas R. Schumanni kõik sümfooniad. Sümfooniad kanti ette sellises järjekorras: 12. VII nr 4 ja nr 1, 13. VII nr 2 ja nr 3.

• 13. VII  Irina Zahharenkova tegi kaasa Kuhmo kammermuusikafestivalil J. D.  Zelenka oratooriumi „Il serpente di bronzo” aaria ettekandel Kuhmo kirikus ning mängis G. Ligeti Etüüdi nr 10 „Der Zauberlehrling” klaverile Kuhmo Kunstide keskuses. 16. VII esitas Zahharenkova samas kontserdil „History of Time” clockwork organ’il F. J. Haydni vähetuntud teose, 32 palast koosneva tsükli „Clockwork Music” (1780). 19. VII osales ta klavessinistina trios Rameau’ Concerto nr 1, nr 3, nr 4 ja nr 5 ning 22. VII harmooniumil kvartetis Dvořáki „Bagatellide” op.  47 ettekandeis. 23. VII tegi Zahharenkova kaasa Mahleri „Rändselli laulude” esitusel. Festival pakkus tänavu 14 päeva jooksul 75 kammerkontserti.

• 13. – 17. VII  osales Kalev Kuljus Rolandsecki kammermuusikafestivalil Saksamaal, mängides nimekate muusikutega koos neljal kontserdil kokku kuus ansambliteost: 13. VII kavas „Slavonia” Boccherini Sekstett Es-duur ja Dvořáki „Slaavi serenaad”, 14. VII Bachi Triosonaat ja Françaix’ Sekstett, 16. VII kavas „Forelle” Lachneri Nonett F-duur ning 17. VII programmis „Iberia” Mahleri „Laulud surnud lastest”. 13. VII kontserdi salvestas Edela-Saksa Ringhääling ning 14. VII õhtu kandis otse üle oma programmis Deutschland Radio Kultur.

• 14. VII  tegi Rait Karm kaasa festivalil „Jyväskylän Kesä” Toivaka kirikus Johanna Rusanen-Kartano kontserdi pianistina ning Sibeliuse „Finlandia” trioversiooni esmaettekandes.

• 14. ja 17. VII  Kristjan Järvi ja Absolute Ensemble New Yorgist kavaga „Absolute Tango” Amsterdami Concertgebouw’s ja Rostocki vabaõhulaval Strassenbahnwerkstatt Mecklenburg-Vorpommerni festivalil. Kontserdi solistiks koos oma grupiga oli bandoneonimängija Carel Kraayenhof.

• 15. – 18. VII  Tallinn Sinfonietta neli kontserti Andres Mustoneni juhatusel Itaalias: 15. VII festivalil „Viaggio a Ravello”, 16. VII Emilia Romagna festivalil Riminis, kavas Mozart, Salieri, Pergolesi (solistid Nila Masala, Massimo Mercelli, Andres Mustonen); 17. VII Emilia Romagna festivalil Codigoros, kavas Bach, Pergolesi „Salve Regina” (sol Nila Masala), Arvo Pärdi „Trisagion”, Silvestrovi „Stille Musik”, Knaifeli „Prayer”; 18. VII kontsert „Mittelfest’il” (Udine provints, Friuli), kavas Pärdi „Trisagion”, Kantšeli, Silvestrov, Penderecki, Knaifel (sol-d M. Mercelli, A. Mustonen).

• 16. – 19. VII tegi Marius Peterson kaasa Avignoni teatrifestivali põhiprogrammi tellitud „Cesena” neljas etenduses. Tükk valmis Anne Teresa de Keersmaekeri ja tema tantsutrupi Rosas ning ansambli Graindelavoix ja selle muusikajuhi Björn Schmelzeri koostööna. „Cesenat” näidati neljal varahommikul Avignoni Paavstidepalee 2000 vaatajat mahutavas hoovis (Cour d’Honneur) ja see leidis rahvusvahelist tähelepanu ajakirjanduses (Le Figaro, Le Monde, La Croix, La Liberation, Telerama, Le Soir).

• 17. VII esinesid Imbi ja Raivo Tarum teistkordsel Parma rahvusvahelisel kaasaegse klavessiinimuusika festivalil Parco dei Cento Laghis. Neil oli kavas kuue eesti helilooja klavessiiniteoseid – Peeter Vähi „Introduktsioon ja Fuuga”, René Eespere „Cum intervallis”, Mirjam Tally „Swimming Bach”, Tõnu Kõrvitsa „Folia”, Helena Tulve „Sans titre” ja Rein Rannapi „Variatsioonid”; lisaks mängiti ka barokkheliloojate  G. P. Cima, G. B. Riccio ja A. Stradella muusikat.

• 17. VII  oli Kai Rüütel solistina tegev Londoni Kuningliku Ooperi noorte artistide programmi (Jette Parker Young Artists Programme) selle lennu viimasel ühisel kontserdil teatri suurel laval.

• 18. VII  Neeme Järvi juhatas (erakorraliselt) Verbier’ Festivaliorkestrit Verbier’ festivalil Šveitsis, asendades dirigent Charles Dutoit’d ning jättes väljakuulutatud kava muutmata. Ettekandel olid Lera Auerbachi „Ikarus” maailmaesiettekandes, Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 (sol Khatia Buniatishvili) ja R. Straussi „Kangelase elu”. Kontsert oli ja on jälgitav (veebis) Medici TV vahendusel.

• 19. – 21. VII esines Mari Poll ansamblikavades Young Virtuosi Festival’il Lõuna-Prantsusmaal Vallée du Gougainis kolmes kirikus: Eglise d’Ajac (kava „Sõnadeta laulud”), Eglise de Castelreng („20. sajandist kuni barokini”) ja Eglise de la Digne d’Amont („Bach Prantsusmaal”), autorite hulgas Mendelssohn, Rahmaninov, Gershwin, Debussy, Schumann; Stravinski, Bogdanovic, Haydn, Händel; Bach, Saint-Saëns, Ibert, Ravel. 

• 19. – 24. VII  Kalev Kuljus esmakordsel rahvusvahelisel oboemängijate festivalil Beijingis (kutsuti vaid 10 mängijat Euroopast, Aasiast ja USAst). Ta andis seal soolokontserdi, korraldas meistrikursuse ning osales oboefirma „Josef” presentatsioonis. Beijingi Muusika-Keskkonservatooriumi korraldatud festivali soolokontserdil olid Kuljuse kavas Eino Tambergi „Muusikat oboele ja klaverile”, Telemanni 2 fantaasiat soolooboele tsüklist „12 fantaasiat”, Tõnu Kõrvitsa „Metsalill”; E. Morricone „Gabriels Oboe” ja E. Bozza „Fantasie Pastorale”.

• 20. VII  Kristjan Järvi Gstaad Festival Orchestra ees Herrenchiemsee lossi Peeglisaalis festivalil Ludwig II 125. mälestusaastaks: R. Straussi kaks interluudi „Intermezzost”, Korngoldi Viiulikontsert (Vadim Gluzman), Stravinski „Tulilinnu” süit (1945).

• 21. VII andis Aare-Paul Lattik soolokontserdi Trondheimi katedraali (Nidarosdomen) orelil, kavas Bachi Fantaasia ja fuuga g-moll BWV 542 ning koraalieelmäng „Smücke dich o Liebe Seele”, Guilmant’i Sonaat nr 5, Vierne’i Orelisümfoonia nr 6, Arvo Pärdi „Trivium”.

• 22. VII  vokaalinstrumentaalansambli Graindelavoix kontsert kavaga „La Magdalene” Björn Schmelzeri juhatusel Lääne-Prantsusmaal Sainte’i festivalil. Ansamblis laulis kontratenorina kaasa Marius Peterson.

• 22. – 30. VII  Ain Angeri etendused Pimeni osas Mussorgski „Boriss Godunovis” Tšiilis Santiago Teatro Municipalis 1466 vaatajat mahutavas teatrisaalis. Hugo de Ana lavastust dirigeerib nooruke Konstantin Tšudovski, nimiosas Roberto Scandiuzzi või Aleksei Tihhomirov.

• 24. VII dirigeeris Neeme Järvi festivali „Valgete ööde tähed” lõppkontserti Peterburis Maria Teatri uues kontserdisaalis teatri sümfooniaorkestri ees, kavas Heino Elleri „Koit”, Tšaikovski Klaverikontsert nr 1 ja Sümfoonia nr 5. Solistiks oli Alexander Markovich.

• 24. VII juhatas Kristjan Järvi Monaco Filharmoonia orkestrit vürstipalee saalis Cour d’Honneur: Griegi „Peer Gynti” süit nr 1, aaria Dvořáki „Näkineiust” ning viis R. Straussi orkestrilaulu, soli
stiks Solveig Kringelborn, ja Stravinski „Tulilinnu” süit (1945).

• 25. VII  Rahvusvaheline Toblachi heliplaadipreemiate žürii eesotsas Attila Csampaiga otsustas anda Neeme Järvile tänavuse preemia „Toblacher Komponierhäuschen” B-kategoorias (uussalvestised Gustav Mahleri loomingust) Mahleri Sümfoonia nr 7 CD eest Haagi Residentie-Orkest’iga firmale Chandos. Järvi sai sama auhinna ka 1993. aastal.
 
• 27. VII  Mirjam Tally autorikontsert Gotlandil Visby toomkirikus: „Struktuurid” (soolokandlele), „Teel olla on veel”, „Vool”, „3 steps”, „Kollane” – esitajaks ansambel Resonabilis, kaastegev rootsi poetess Eva Runefelt.

• 29. VII dirigeerib Juha Kangas Keski-Pohjanmaa KO ees Kokkolas oma kavas H. Elleri „Kodumaist viisi”.

• 29. VII mängib Kristjan Randalu Dhafer Youssef Quarteti koosseisus koos keelpilliorkestriga Divine Shadows festivalil „Viva musica!” Bratislavas.

• 30. VII annab Kristjan Randalu soolokontserdi Saksamaal Grötzingeni „Kulturmeile’s”.

• 30. ja 31. VII alustab Kristjan Järvi Baltic Youth Philharmonic Orchestraga 9kontserdilist Läänemeremaade turneed. 30. VII esinetakse Kaunase Filharmoonias „Pažaislio” festivalil: D. Schnyderi „Parkour musical” (BYP tellimusteos esiettekandes), Nielseni Viiulikontsert (Mihhail Simonjan), Čiurlionise „Metsas”, Šostakovitši Sümfoonia nr 5; 31. VII Kaliningradi katedraalis: Brahmsi „Akadeemiline piduavamäng”, Nielseni Viiulikontsert (M. Simonjan), Prokofjevi Sümfoonia nr 5.

• 31. VII  Külli Tomingas ja Luca Schieppati klaveril esitavad kava „Originaal ja koopia” Dino Ciani festivalil Cortina d’Ampezzos: Verdi, Liszti, Chopini ning Rossini vokaal- ja klaveripalu.

• 31. VII mängib Kristjan Randalu Dhafer Youssef Quarteti koosseisus Cosmo Jazz Festivalil Prantsusmaal Chamonix’s.

Juunis-juulis olid Mezzo TV programmis Paavo Järvi kevadhooajal juhatatud kokku kuue kava salvestused Orchestre de Paris’ kontsertidelt Pariisis Salle Pleyelis.
BBC Music Magazine juulinumber reklaamib Kristjan Järvi CDd Steve Reichi loomingust firmale Chandos, salvestatud Alam-Austria Tonkünstleritega.

Arvo Pärdi muusika ettekandeid juulikuul (välisesinejad)

• 1. VII  Hamburgi Riigiooperi balletitrupi etendusel „Parzival – Episoden und Echo” (lav John Neumeier) kõlas Arvo Pärdi „Aliinale”. Etendus kuulus 37. Hamburgi balletipäevade programmi.

• 3. VII  Cheltenhami mainekal, 67 aastat vanal festivalil mängis Festival Academy Strings Neil Thomsoni juhatusel „Tabula rasa”.

•  5. VII  Strasbourg’i muusika- ja kongresside palee Erasmuse saalis toimus toetuskontsert „Musica Liberat” Mihhail Hodorkovskile, kus Kremerata Baltica ja Gidon Kremer mängisid Pärdi „Passacagliat”.

• 8. VII  Cambridge’is kõlas Pärdi „Adam’s Lament”, ettekandjaiks King’s College Choir ja Philharmonia Orchestra Stephen Cleobury juhatusel. Samad muusikud tegid teose Briti esmaettekande festivalil „Sounds New” maikuul.

• 9. VII  Hamburgi 37. balletipäevadel etendus John Neumeieri 1989. aasta ballett „The Floating World” („Seven Haiku of the Moon”), kus on kasutatud ka Pärdi „Arbose”, „Cantuse” ja „Perpetuum mobile” muusikat.

• 9. VII  Birminghami Festival Choral Society koor koos English String Orchestraga esitasid „Berliini missa” Bournemouthi Malvern Priory katedraalis, dirigeeris Patrick Larley.

• 9. VII  Imposantses Rastatti lossis Saksamaal mängis Rastatti Kammerorkester oma kavas Pärdi „Silvanuse laulu”.

• 10. VII  15. kammermuusikafestivalil „Wieczory Narodów” Wrocławi Arsenalis lõpetas festivali Eesti muusika kontsert, mille kavas kõlas Arvo Pärdi „Fratres”. Ettekandjaiks olid viiulisolistina Bartosz Bober ja Orkiestra Kameralna Wratislavia Jan Stanienda juhatusel.

• 14. VII  Uus-Meremaal Aucklandi Linnahallis kandis Aucklandi Filharmoonia orkester oma sarjas „Inspired by Bach” ette Pärdi pala „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …”. Dirigent oli Jayce Ogren.

• 14. VII  esitati Brasiilias São Paulo Riikliku Sümfooniaorkestri (OSESP) muusikute kavades Pärdi „I Am the True Vine” kahel korral ja „Summa”. Orkestrikontsertidel esinduslikus Sala São Paulo’s kandis OSESP koos oma kooriga kolmel õhtul 14. – 16. VII Ragnar Bohlini juhatusel ette eelnimetatud pala ning „Te Deumi”.

• 18. VII  Kuhmo kammermuusikafestivalil mängisid Kontio koolis kavas „Põhjala Paganinid” Pärdi „Fratrest” seitse nimekat muusikut: Daniel Rowland, Priya Mitchell ja Jukka Pohjola (viiulid), Vladimir Mendelssohn (vioola), David Cohen ja Tray Lee (tšellod) ning Zoran Marković (kontrabass).

• 19. ja 23. VII  Miami City Ballet’ (USA) külalisetendustel Pariisi Châtelet’ Teatris oli kavas ka Christopher Wheeldoni lühiballett „Liturgy”, mis põhineb Pärdi „Fratrese” muusikal.

• 23. VII  Pärdi „Für Lennart in memoriam” kõlas Brixeni toomkirikus Itaalias Müncheni Kammerorkestrilt Peter Dijkstra käe all.

• 24. VII  „Für Lennart in memoriami” mängis Müncheni Kammerorkester Peter Dijkstra juhatusel Rheingau festivalil Eberbachi basiilikas.

• 28. – 31. VII  Turu toomkirikus toimuvad selle hooaja neli viimast etendust (kokku 16st) Tiina Lindforsi balletist „Passio”. Õhtu põhineb tervenisti Arvo Pärdi muusikal, nüüd juba helilindilt kõlab viis teost: „Cantus”, „Festina lente”, „In principio”, „Mein Weg” ja „Passio”. Esitavad Turu nüüdistantsuteatri Eri tantsijad. Esietendustel aprillis olid seda muusikat mängimas Turu Filharmoonia orkester ja laulmas Turu katedraalikoor Juha Kangase dirigeerimisel. „Passio” kuulub programmi „Euroopa kultuuripealinna 2011 – Turu”.

Ülevaate koostanud  Priit Kuusk

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp