Maarja Kangro, Siim Aimla ja Ara Jaraljan kohtuvad kamina juures

1 minut

Mulle tundub, et ligimene

sööb jälle paremat sõnaliha.

Ta on kätte saanud nõtkemad

ja mahlasemad loomad.

Istub akna all, veiniklaas käes,

muudkui kütib ja matsutab.

Kuidagi on tal tublid relvad,

mis on jälle needsamad sõnad.

Maarja Kangro, luuletusest “Sõnaliha”
 
 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp