Oleme tudengite planeeringud pannud avalikuks vaatamiseks üles ning tutvustanud neid ka Otepää vallavolikogule. Seni on tulnud vaid positiivset vastukaja. Saadud kogemuse põhjal võib kinnitada, et kohalikel omavalitsustel tuleb kindlasti teha rohkem koostööd ülikoolidega. Valmistame omalt poolt ette koostöölepingut, millega pakume EKA tudengitele praktikabaasi Otepääl ning vastu ootame häid mõtteid ja lahendusi Otepää linna ja selle lähiümbruse planeerimise jaoks.
Veljo Kaasik, professor:
Kodumaal liikudes oleme üsnagi mobiilsed. Arvame tundvat enamikku maa asustatud punktidest, omame tegelikkuse ja teleekraaniga kombineeritud visuaali Eesti tuntud puhkuselinnadest, hooaja-pealinnadest. Kui mitte muu, siis nende söögikohtade paiknemine on eestlase mälus igal juhul kinnistunud. Arhitektuuriüliõpilaste kolmepäevane retk Otepääle tekitas aga uustulnuka värske ruumilisgeograafilise tunnetuse ning selle põhjalt otsiti kõige olulisemaid lähtepunkte edasiseks arenguks. Kolm päeva ei ava väikelinna olemust, 2000 elanikuga asumi inimpotentsiaali, nende mõttemaailma, elu ega sellega toimetulekut. Kõigi eelduste kohaselt harjuvad kohalikud oma ümbrusega kõikjal: põlisasukale võivad ühtemoodi ilusad olla paigad, mis uustulnukale pakuvad looduslikult-ruumiliselt suuri kvaliteedierinevusi. Võib arvata, et otepäälane on kuulnud rohkesti kiitust oma linna ja selle ümbruse kohta, vaatab seda ise ka, aga enam ei näe … Pigem kirutakse kõike, mis iga päev jalgu jääb: talvel linna libedaid järsukaldelisi teid-tänavaid, korrastamata taga-aedu jne. Sellest tulenevalt keskenduvad ka linnaelaniku aimatavad ootused pigem kammerlikele ning vormilt väikestele korrastustele.
Kui me Otepääl oleme – kus me siis oleme? Esmalt on see regionaalselt kuuluvuselt Valga maakond, kuid tegelikult pigem Tartuga seotud väikelinn nagu samuti Tartust edelasse jääv Elva. Kaugusest ning väiksusest hoolimata on Otepää kõiki linnalikke (ka kultuurilisi) funktsioone rohkem iseseisvalt kandma sunnitud üksus. Maastikuliselt on tegu aga klassikaliselt Lõuna-E esti kuppelmaastikku esindava kohaga. Kõik viis maanteed, mis Otepääd läbivad, viivad meid Otepääle jõudmiseks mäest üles ning linn ise paikneb kompaktsena (küll sisemiselt suurte kõrgusvahedega) Eesti mõistes kõrgplatool, mitte jaotatuna üla ja all-linnaks ning hajusana nagu näiteks Põlva. Linna keskmes, suunaga idas, asub suurepärane kaunisse Linnamäe orgu avanev ning samas kilomeetritepikkuse kaugvaatega keskväljak – tõeline näitelava. Selle näitelava üliõpilased avastasid ning selle lahendamisele nad ka kontsentreerusid. See ei ole Itaalia Umbria maakonna mägilinn Orvieto ega etruskide linna varemed oma kaugvaadetega, kuid Eestis ainuke väikelinn, mille (tulevast) peaväljakut ääristab suurepärane looduslikku ruumi loov motiiv koos aimatava muinaslinna ning ordulossi varemetega. Servaaladel lisanduvad ühel pool kirik ning teisel Tehvandi kompleks. Vaate nautimiseks ei ole seejuures mingit torni vaja. Võib arvata, et üliõpilaste ettepanekute peamine märklaud ja selle lahendusvariandid võivad mõnele pettumuse valmistada, kuna siin puudub kammerlik kosmeetika. Näiliselt baseerub see bigness’il, kuid on vaid repliik linnaruumis Tehvandi uue staadionirajatise võimsusele. Väljak ei arene kõrgusesse, vaid annab vajaliku potentsiaali ka edasistele väikevormilistele lisandustele.
Kogu pakutud lahenduse strateegiline võtmeobjekt on aga hetkel müügis postimaja, mille võimalik täiendamise, ümberehitamise, asendamise jms tase on Otepää linna edasise ruumilise, majandusliku kui ka kultuurilise edu pant.