Siis jälle mõtlen, et teen ehk autorile liiga, sest kunstilisi etteheiteid mul sellele poolsõnatule filmile pole. Miks poolsõnatule? Aga sellepärast, et räägivad ainult veefirma laborandid, kes kõik teatavad meile, et Tallinna joogivesi on kole puhas. Inimesed on vastandatud lindudele järve ja lennuvälja kohal, viimased nokka jutuks ei paota. Tinglikkuseklass on selline.
Dokumentaalis, mis peegeldab üksüheselt reaalsust, pole sihuke trikk lubatud. Aga siiski – kui üksüheselt?
Kas võime uskuda tellimustöös kuuldud deklareeringuid veefirma palgalistelt? Mis sest, et kinnituseks tuuakse mitmesugused tabeleid, näidatakse aparaate, mis vee keemilist koosseisu pidevalt mõõdavad. Aga just see teeb asja kahtlaseks.
Dokumentaalfilmis võib teatavasti pildiliselt demonstreerida mida tahes (dokumente, seadmeid, näitusid), vaataja jääb uskuma ikka seda, mida kuuleb filmitavalt inimeselt või mida saab teada diktoritekstist või subtiitritest. Kui mõõtelabor välja jätta, siis on tegemist muusikalise piltjutustusega (või peaks ütlema kaaderjutustusega?) Ülemiste järvest, mida autorite poolt Internetis levitatavas sünopsises nimetakse Eesti suuruselt kolmandaks, mis aga pole õige ei pindala ega sügavuse poolest. Film algab Poola postilennuki hädamaandumisega Ülemiste järve jääle. Tegemist oli õnneliku õnnetusega, kuna ükski inimene ei hukkunud. Pärast lennukivare koristamist tekkis loomulikult küsimus, kas kannatas ka järv, kust enamik tallinlasi saab oma joogi-, köögi- ja vannivee?
Rohkem Poola lennuki avariist juttu ei ole ja see on imelik. Käivitav põhjus annaks nagu lubaduse asja põhjalikumaks käsitluseks, kuid seda ei tule. Ehk on filmi ülesandeks veenda vaatajat, et ärgu kartku, õnnetusele vaatamata vesi ei kannatanud! See on aga liiga tühine ja madal põhjus viisaka filmi tegemiseks, sobiks vahest uudisenupu või telesaate sisuks.
Muidu on kõik kombes, Västrik näitab enda kui loodusautori kõrget taset. Vastandatud on inimene ja loomariik, kõigil on järve ja maad vaja. Ja loomad segavad inimest. Lennuväljalt tuleb kajakaid paugutamisega tõrjuda, et lennukid alla ei kukuks. Inimesed häirivad loomi, konnad ja koprad on ärevil. Või oli see vee-elukas saarmas? Ei ole ma nii suur looduse asjatundja, et pildi järgi vahet teeks. Teksti kah ei ole, mis takkuspeale asja selgitaks. Mõtestan filmisõnumi lahti niimoodi: inimesed on õigel teel, kui jäljendavad loodust, viivad oma imikud vette nagu konn teeb oma kullestega. Veest oleme ju kõik pärit.