Kas Põhjamaade muusikaekspordi kontorid tegutsevad samadel alustel või on neis struktuurides riigiti erinevusi?
Põhjamaade muusikaekspordi kontorid töötavad ühiselt NOMEX i (Nordic Music Export Programme) katuse all, eesmärgid ja meetodid on neil enam-vähem samad. Organisatsioonide struktuur varieerub pisut: mõnel on väga lai omanike ring, teised kontorid on veidi teistmoodi üles ehitatud. Kuid peamine võti meile kõigile on töötada tihedas koostöös oma riigi muusikaprofessionaalidega ning meie eesmärk on suurendada nende oskusi, võimalusi ja vahendeid, et tõhustada seeläbi ka muusikaeksporti. Nende professionaalide hulka kuuluvad muusikaelu korraldajad, inimesed plaadifirmadest, kirjastustest, agentuuridest, samuti levitajad, promootorid ja teised muusikatööstuse juurde kuuluvaid teenuseid ja lahendusi pakkuvad ettevõtted.
Soome muusikaeksport on tuntud oma teadmispõhise mõtlemise ja tegutsemise poolest. Milline statistika on muusikaekspordi arendamiseks hädavajalik?
Tulemusele orienteeritud tegevuses peab kõik põhinema analüütilisel informatsioonil ja statistikal. Nimetan mõned olulised statistilised näitajad, mida koguda ja/või mõõta, analüüsida, hinnata:
* muusika müüginäitajad riigi territooriumil (füüsilised ja digitaalsed). Näiteks Soomes kogub seda informatsiooni IFPI Soome filiaal (organisatsiooni vaste Eestis on Eesti Fonogrammitootjate Ühing, mis on samuti IFPI ehk Rahvusvahelise Fonogrammitootjate Föderatsiooni liige).
* muusikaturu suurus riigi territooriumil. Soomes kogub seda informatsiooni Soome statistikaamet, sealjuures tööstusega strateegilist riski jagades (vt http://www.musex.fi/images/ content/musiikkiala2009_selvitys.pdf)
*ettevõtete ja professionaalide hulk muusikasektoris (mida nad teevad ja kust nad raha saavad).
Seda informatsiooni koguvad kõik meie liikmesorganisatsioonid ning meie kogume informatsiooni selle kohta, millised ettevõtted ja professionaalid ekspordi alal töötavad. muusikaekspordi alal töötavate professionaalide vajadused ja soovid (milliseid teenuseid nad vajavad jm).
*ekspordi baasandmestik 1) ekspordi koguturuväärtus (kui palju eurosid eksport sisse toob), kuidas rahavood liiguvad (nt autoritasud), kuidas rahavood territooriumiti/tegevuseti liiguvad;
2) muusikaekspordi maine (kuidas rahvusvahelised kliendid meie muusikat tajuvad, miks ja kuidas see areneb); 3) ekspordi tähtsus ja mõju riigi mainele, tuntusele ja kuvandile (seda infot kogutakse Soomes kahjuks veel natuke umbropsu, kuid me töötame selle parandamise nimel).
Mida te Soomes selleks tegite, et poliitikud mõistaksid muusikaeksporti investeerimise kasumlikkust?
Varustasime nad täpse informatsiooni ja statistikaga ning tegime kindlaks, et see informatsioon on tõesti nendeni jõudnud (seminaride, kohtumiste ja meedia abil). Siis oli see kõik neile selge.
Millised olid sinu viimase Tallinn Music Week’i kõrghetked? Kuidas näed TMW rolli siinses regioonis pärast kolmandat sündmust?
President Ilvese avakõne (milline suurepärane saadik oma riigile!), Ismo Alanko & Teho kontsert „Rabarocki” showcase’il Von Krahlis, James Reipas Rock Cafés (suurepärane koht ka), meie Musiikki & Media VIP -vastuvõtt restoranis Sfäär, Mimicry energia Rock Cafés, imeline Iiris … Kokkuvõttes: siin saab kuulata suurepäraseid bände, olles ümbritsetud headest sõpradest ja kolleegidest kõikjalt maailmast – ning samal ajal tööd teha. Elu ei saakski parem olla!
Kas sinu meelest on loogiline tuua klassikaline muusika ja pop-rokk ühe suure katuse alla nagu TMW on teinud?
On küll. Kui kõikide stiilide kontserdid leiavad oma õige publiku ja õiged professionaalsed kontaktid ning kontserte korraldavad selles valdkonnas töötavad inimesed, kes sellest tööst seeläbi võidavad.
Milline on sinu peamine nõuanne Eesti muusikategijatele ja -tööstusele? Kas arvad, et korralik muusikaekspordi kontor on praegu hädavajalik?
Mul ei ole mingit põhjapanevat nõuannet: arvan, et olete suurepärased ja teete tõeliselt head tööd. Lihtsalt tehke edasi seda, mida praegu teete, armastage oma tööd, olge avatud, rääkige inimestega, küsige
nõu, looge suhteid, otsige uusi võimalusi ja mõelge suurelt. Tegemist on inimeste äriga: lisaks muusikale peab armastama inimestega rääkida ja nendega ühenduses olla. Eesti ekspordikontor peakski tegelikult tähendama Eesti muusikaettevõtluses reaalselt töötavaid inimesi: hoidke seda elusana, olge aktiivsed, tehke ägedaid äriplaane ja -ettepanekuid ning otsige neile investeeringuid. Nii kasvab ja areneb ka teie eksport.
Küsinud Helen Sildna ja Maria Mölder