Kui oluline on Eesti muusika päevad kui uudisloomingu tellija?       

Tatjana Kozlova: Eesti muusika päevad on keskne sündmus eesti nüüdismuusika elus ning loomulikult on see festival ka üks tähtsamaid eesti muusika tellijaid.       

Peeter Vähi: Kuigi mu viimase aastakümne  suurvormide tellimused on seotud esitajate või festivalidega väljaspool Eestit, on EMP olnud peamine uute teoste loomise initsiaator kodumaal. Kindlasti on EMP i roll tellijana veelgi olulisem noorte heliloojate loomingulisele aktiivsusele.       

Kas see on eeskätt kollegiaalne üritus või tekitab ühine lava (ja auhinna võimalus) ka sõbraliku võistlusmomendi?       

T. K.: Eestis on heliloojate omavahelised suhted väga soojad ja toetavad ning mul on selle üle äärmiselt hea meel. Mulle tundub, et peaksime olema selle eest suures osas tänulikud  meie heliloojate liidule, kes igati toetab sõbralike ja kogukondlike suhete tekkimist. Eesti muusika päevad annavad eelkõige võimaluse kuulata üksteise muusikat ning omavahel tihedamalt suhelda. Ausalt öeldes, auhind on mulle iga kord tulnud üllatusena, sest selline võimalus ununeb aastast aastasse lihtsalt ära. Ma ei usu, et ka keegi teine auhinda väga ootaks või et see oleks motivatsioon loo kirjutamisel.       

P.V.: Võistlusmomendile ja auhinnale pole ma kordagi mõelnud. EMP on osanud ühendada kaks mõnes mõttes vastandlikku voorust. Ühest küljest on tegemist spetsiifilise tsunftiüritusega, mis oleks justkui mõeldud eelkõige proffide kitsale ringile. Seejuures on korraldajad aga suutnud publikusse meelitada laiemaid hulki ning aidanud neil üle saada n-ö uue muusika hirmust.       

Milline on olnud auhinnatud teoste käekäik selle aasta jooksul?         

T. K.: Teos „Horisontaalid” on kirjutatud ansamblile U: ning nad on seda mänginud peale Eesti muusika päevade (kus lugu ettekandele tuli) ka noorte heliloojate festivalil Tartus. Lugu sai kuulda ka tänavusel EMP il, kus seda mängis Rootsi ansambel Curious Chamber Players.         

P.V.: Ütlen ausalt välja, käekäik on olnud vilets. Täpsemalt, neid pole pärast esiettekannet kunagi esitatud ja võib-olla ei esitata ka tulevikus. ERP i preemiate spetsiifika vajab kommenteerimist. Eelmiste aastate premeeritute nimekirja vaadates pole raske märgata teatud seaduspärasust: kunagi pole preemiat saanud Pärt, Tormis, Tamberg, Tüür, Eespere, Rannap, Grünberg …, ometi just nende heliloojate  muusika kõlab sageli kontsertidel ja plaatidel. Olen heliloojate liidule ja Autorite Ühingule tänulik „Chimney Sweeper’i” ja „Rainmaker’i” esiletõstmise eest. Need on teosed, mida ma pärisloominguks ei julgegi nimetada, pigem on tegu festivaliprojekti või eksperimendiga. Need mu teosed, mida sageli esitatakse kontsertidel ning mida on korduvalt plaadistatud, ei saaks iialgi EMP i preemiat.       

Mis tänavuselt EMPilt eriti meelde on jäänud?       

T. K.: Minu meelest õnnestus väga hästi „Naabrivalve” projekt, mille mõte seisnes selles, et leida eesti heliloojatele sobiv paariline naaberriigist. Soome helilooja Jarkko Hartikainen, kelle paariliseks oli Helena Tulve, ütles väga tabavalt, et nad mõlemad ehitavad oma  muusikat samadest klotsidest, kuid panevad need klotsid täiesti erineval moel kokku. Minu meelest kehtib see väide iga „Naabrivalve” kontserdi kohta ning see tegigi projekti eriti huvitavaks. Esitatud teostest jättis kõige sügavama mulje Märt-Matis Lille „Hara Hoto varemed” kandlele, löökpillidele ja orkestrile. Märkimisväärne oli selle teose sügavus, läbitöötatuse ja viimistletuse aste.     

P.V.: Enamik vanu tegijaid näitasid end oma  tuntud headuses. Suurim üllataja oli EM TA II kursuse tudeng, Tõnu Kõrvitsa õpilane Pärt Uusberg. Hea vormitunnetus ja sisuline süvenemine kostusid igast tema teosest („Meeleolu”, „Paradiis”, „Taaveti laul nr 121”, „Viimne võimalus”). Soovin talle jätkuvaid loomingulisi ideid ja edu!