Selle kõige juures jäid siiski üsna suletuks. Sa ühtaegu nagu tõrjusid publikut ja samas Sa ju ka tahtsid end meile avada. Minu meelest on see Sinule väga iseloomulik. Ja see on Sinu juures paradoksaalne. See, et Sa hoidud inimestest ja – Sinu luule koosneb puhtast inimarmastusest! Sa võid välja näha sünge ja asjade kohta pessimistlikku arvamust avaldada, aga mina ei usu, et Sa sügaval sisimas oled kurvameelne. See ei saa nii olla, sest et kui lugeda Sinu luuletusi, avaneb hoopis teine pilt.
Sinu luule rajaneb rõõmul ja usul, sellepärast seda lugeda tahetaksegi. Paljud Sinu luuletused on juba eos laulud ja Sa oled ka öelnud, et laul on Sinu jaoks üks oluline nähtus. Kuid kurb inimene ei laula, rõõmus laulab! Mina olen küll enda puhul tähele pannud, et kui ma rõõmus olen, hakkan kohe laulma. Selle järgi tean, et mul läheb hästi. Sinu luuletustes tunnen tugevat austust Looduse ja Inimese vastu. Ainult et päriselus oled Sa napp seda väljendama. Vähemalt võõrastele küll. Soovid ikka jääda omade juurde, oma koju, ja hoiduda tundmatust. Eelistad olla kodukäija. Just nagu sa põlgaksid neid, kes on kaugemal. Kuid äkki Sa mitte ei põlga, vaid pelgad? Äkki tegelikult Sa tahaksid jõuda igaüheni, mõista igaüht ja heaks kiita? Ainult et ei julge, sest kardad, et see oleks ennatlik. Niisiis Sa ei väljendagi oma hellust ja kiitust inimestele nendega silmast silma rääkides, vaid jõuad nendeni oma luule kaudu?
Ma arvan, et just nii see on. Nõnda et vastuseks tollele poisile kinosaalist ütleksin ma: „Jah, me nägime ekraanil Runnelit niisugusena, nagu ta on päriselus. Ta on just täpselt selline, kui teda kohtad. Selline, kes pigem on morn, kui naeratab. Kellele pigem ei meeldi, kui et meeldib. Kes pigem tõmbub endasse, kui avab end”. Kuid veel ütleksin ma sellele poisile: „Aga ära lase end ära petta, sest Runnel ei ole päriselt see, kes ta sulle tundub päriselus. Sest päris-päris-Runneli leiad sa alles tema luuletusi lugedes.” Siiski, kui sa väga tähelepanelik oled, avastad sa selle päris-päris-Runneli ka mõnel hetkel „Kodu-käija” filmi vaadates. Näiteks siis, kui ta vaatab oma lapselapsi. Sest lapsi ta armastab ega varja seda.
Ma leian, et „Kodu-käija” on väärt film, sest see on pühendunult filmitud. Ja kuna siin on jäädvustatud Hando Runnel tulevaste põlvede tarvis lindile niisugusena, nagu Runnel välja nägi. Kuid et saada terviklik pilt Runnelist, tuleb lugeda tema luulet. Ja siis aduda seda kummalist kooslust inimesest, kes on ühtaegu väga tume ja väga hele. Tead, Hando, mina usun, et Sina roniksid ülikonnas võssa küll. Ja kui Sa ei roniks, siis mitte liigsest austusest ülikonna vastu, vaid seepärast, et Sa peaksid võsa ülearu armsaks, et tema ees uhkeldada.
Soovin Sulle jõudu kirjutada veel palju luuletusi. Pole mingit põhjust karta, et neile ühel hetkel enam lugejaid ei leidu. Kuniks Sina ei väsi maailmast hästi mõtlemast. Sulle palju jõudu soovides
Ingel