Rubriigis „Keelepäevade ettekandeid” on viis lugu. Rein Saukase (Eesti Kirjandusmuuseum) „Jakob Hurda rahvaluulekogust” tutvustab 23.10.1880−06.01.1902 (vkj) Peterburi Jaani kiriku õpetajana töötanud Hurda rahvaluule kogumise alast tegevust. Tallinna  ülikooli professori Jüri Viikbergi „Eesti keeleteaduse seoseid Peterburiga” esitab ülevaatliku pildi 19. ja 20. sajandil Peterburis õppinud ja/või töötanud Eestist pärit või Eestiga seotud keeleinimestest.   

Tartu ülikooli ja Helsingi ülikooli professori Renate Pajusalu „Viisakus kultuuripiiridel” tutvustab viisakuse uurimist ning võrdleb eesti ja vene suhtluskultuuri sarnasusi ja erinevusi. Eesti Keele Instituudi töötaja Maire Raadik vaatleb artiklis „Mida küsitakse võõrsõna tähenduse  kohta” eesti võõrsõnavaras toimuvat, Jüri Valge arutleb kirjutises „Eesti keel ja eestlus muutuvas ajas” rahvuse, keele ja keeleoskuse mõiste muutuste üle. Raamatu neljas osa „Muljeid ja mõtteid” sisaldab osalejate tähelepanekuid, arvamusi, meenutusi ja muljeid. Siia kuuluvad Peterburi Teataja toimetaja Veronika Mahtina „Eesti keel – emakeel, võõrkeel või esivanemate keel?”, Liina Rootalu (Peterburi Eesti Kultuuriselts)  „Eesti keele päevadest Peterburis”, Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esimehe Viiu Fjodorova „Keelepäevadest”, Madis Arukase (Tartu ülikool) „Emakeele Seltsi Peterburi keelepäeval. Mälestuslikku” ja Tõnu Tenderi (HTM) „Õhtud Peterburis”.         

Samasse rubriiki kuuluvad Maarja Heina (Lvivi Rahvusülikool, Peterburi RÜ eesti keele lektor aastatel 2002–2005) ja Larissa Mukovskaja (Peterburi Riikliku Ülikooli õppejõud) „Eesti keele kabinet – alati avatud”, kus juttu nii eesti keele kabineti kui ka eesti keele ja kirjanduse eriala avamisest Peterburi ülikoolis, ning Lea Jürgensteini (Peterburi RÜ eesti keele lektor aastatel 2006/7–2008/9) „Peterburi tudengid eesti keele päevadel”.  Neljandasse ossa on paigutatud ka Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski „Keelenõuetest Venemaal, sealhulgas Peterburis” ning Emakeele Seltsi teadussekretäri Annika Hussari „Emakeele Seltsi väliskeelepäevad”. Tosinkonda lehekülge ilmestavad eri autorite fotod keelepäevadest. Kogumiku lõpetavad Peterburi kümnenda keelepäeva ettekannete teesid, autoriteks Tiina Leemets, Asta  Õim, Karl Pajusalu ja Jüri Valge.