Kuutõbine laps Einsteini ja Freudiga 

Tont seda teab, kas ja kuidas möödus poisi lapsepõlv, oli ta rohkem Wolfele või Volvtšik, sündis ta agulis või külas, sõi või nälgis, aga temast sai üks eriline mees. Me saame vist kindlad olla, et 1971. aastast peale kandis Wolf Messing Vene NFSV teenelise kunstniku tiitlit ja suri ta igasuguse tõenäosuse vastu aastal  1974. Ta oleks pidanud elus läbitud kadalippu arvestades ammu ja mitu korda surema. Erinevad allikad pakuvad tema vaieldamatult fantastilise tähelennu kohta erinevaid lugusid. Wolf sündis laste arvult keskmisesse, aga vaesesse juudi peresse. Seriaalis on ta kuutõbine laps, kes näeb inimesi läbi ja mõistab kõike. Kas ta põgenes kodukülast teismelisena Varssavisse või kuhugi mujale, millal ta jõudis Berliini, milleks kõigeks ta oli võimeline  või mis oli osavalt kujundatud näilikkus, seda ei julge keegi vande all öelda. Neid tunnistajaid enam polegi. 

Külast põgenenud tatikas äratas igal juhul tähelepanu ja võeti hoolitsuse ning sponsorluse alla. Seda kinnitavad nii raamatud kui ka seriaal, millest siin juttu. Wolf Messingi võimed ületasid tavalise inimese võimed. Mingil esinemisel olevat ta  kohtunud Albert Einsteiniga, kes viis ta tema võimetest üllatununa kokku Sigmund Freudiga, kes omakorda olevat temaga katseid teinud. Tema reisid, mis olid tavaliselt seotud etenduste ja esinemistega, olevat viinud ta Indiasse, kus Messing kohtus noore Sai Babaga. Ta ennustas Natsi-Saksamaa võimu- ja seltskonna kõrgkihi ees, et Hitler hävib, kui ta ida poole ründab. Kuigi juut ja halva sõnumi tooja, pääses ta ikkagi plehku. Ta elas Poolas ja  tal õnnestus pärast Teise maailmasõja algust pääseda Nõukogude Liitu ning tõestada, et ta pole mingi agent, vaid hea esineja – midagi erilist.  Seriaalist „Wolf Messing” käib läbi tegelane nimega Erik Jan Hanussen. See oli samasugune tüüp nagu Messing, Viini selgeltnägija, kes ennustas, et Hitlerist saab Saksamaa riigikantsler. Hitler oli alguses vaimustatud, aga Hanussen oli samuti juut ja tema pessimistlikud ennustused ei meeldinud ühel hetkel  enam füürerile. 1933. aastal tõmbasid „Mein Kampf’i” ideedest innustatud saksa entusiastid Hanussenil kõri läbi. Hea Ungari režissöör István Szabó on teinud temast Klaus Maria Brandaueriga peaosas filmi „Hanussen”.  Stalini juurde  Lähme tagasi meie kangelase juurde. Wolf  Messing oli hüpnotisöör, selgeltnägija ja artist, kes puutus kokku ja demonstreeris oma oskusi kõrgseltskonnale nii Varssavis, Berliinis, Viinis kui ka Moskvas, prominentidele nii Hitleri kui ka Stalini ümbruskonnast. Ta olevat mitmel korral kokku puutunud Stalini endaga. Mees, kelle iseäralikud võimed äratasid tähelepanu, vaimustust ja kahtlusi. Kas ta oli erakordsete parapsühholoogiliste võimetega või osav šarlatan, kelle näitlejavõimed ja  hüpnotisööriandekus aitasid tal lollitada selle maailma vägevaid? Praegu ei oska seda keegi öelda, omal ajal ei osatud samuti. Venelased tegid seriaali „Wolf Messing” ja lool on jumet. Juba avaseerias mängib Aleksei Petrenko („Agoonia” Rasputin) põneva Stalini ja huvitavaid ajaloolisi kujusid jagub seriaali palju. Näiteks Lavrenti Beria, keda mängib Vladimir Štšerbakov, teeneline Beria kehastaja, kes rolli mänginud juba kümmekonnas  filmis. Jevgeni Knjazev peaosalisena väärib ainult kiidusõnu.       

„Wolf Messing” kandideeris ka 2010. aasta Vene kuldkujukesele (Venemaa filmikunsti ja -teaduste akadeemia aastaauhind, Oscari vähem tuntud teisik) Kuldne Kotkas nii parima teleseriaali kui ka peaosalist kehastanud Jevgeni Knjazev parima meessoost telenäitleja kategoorias. Telenäitleja  auhind anti postuumselt eelmisel aastal ootamatult surnud Vladislav Galkinile, parimaks seriaaliks tunnistati osaliselt ka Tallinnas filmitud ja Eesti näitlejate osalusel tehtud „Issajev”. Superagent Issajev/ Stirlitz on Venemaal endiselt nii kõva sõna, et üks iseäralik juut Messing temaga ikka ei võistle.       

Eelmise aasta olulisemad

Vene filmid jõudsid Eestisse ja huviline on nad saanud ära vaadata. Kuldsete Kotkaste suurimad  nõudlejad ja lõpuks ka saajad olid esmajoones kolm filmi, mis kõik ka Eestis tuntud: parimaks filmiks tunnistati „Kuidas ma veetsin selle suve”, kõige rohkem auhindu korjas lõpuks kokku „Ääremaa” ja kolmandaks jäi palju nominatsioone kogunud, aga lõpuks vähe auhinnatud „Tsiitsitajad”. Vene seriaale Eesti telekanalitesse ei jõua. Kuigi näiteks „Vennad Karamazovid” või seesama „Wolf Messing” võiksid  ju julgelt voolata ETV 2 kanalilt. 2007. aastal valminud „Kuritöö ja karistus” võib ka päris huvitav lühisari olla. „Meister ja Margarita” oli vist viimane Vene seriaal, mida ETV ekraanil näidati. Wolf ei ole küll nii geniaalse kirjaniku nagu Bulgakov välja mõeldud ja Wolandiga konkureerida ei suuda, aga üks põnev tegelane, kes andnud heale näitlejale võimaluse suurepärane töö teha, on ta küll.