Franz Schuberti Variatsioonidel As-duur op. 35 D 813 on kahekordne numeratsioon, kuna oopuste järjekorras on selgunud teatav ebajärjekindlus. Uue Schuberti kataloogi koostajaks sai austria muusikateadlane Otto Erich Deutsch – sellest siis ka D ja uus number. Teatavasti Schuberti eluajal hinnati ja kanti ette vaid tema laululoomingut, klaveri- ja muud instrumentaalmuusikat hakati esitamiskõlvuliseks pidama märksa hiljem! Tema kaheksa variatsiooni originaalteemale valmisid 1824. aastal kohe pärast laulutsüklit „Ilus möldrineiu”. Duo esitas variatsioonid heas mitmetasandilises tasakaalus ilmekate ja värvikate kujunditena. Ehtne schubertlik hõng väljendus sundimatult loomulikus voolavuses ja kõlas. Kriitikanupp välja lülitatud, oli see tervendav kuulamine.       

Kava viimase teosena mängiti Robert Schumanni „Bilder aus Osten” („Pilte idakaarest”, 6 impromptu’t) op. 66 aastast 1848. Schumanni esitustraditsioonide ümber on pikka aega, isegi tänapäevani veninud seni lahendamata vastuolulisus. Ühelt poolt valitseb suuremate esitusvabaduste soov nii dünaamikas kui liikumises, teiselt poolt on teada Clara Schumanni kategooriline nõue ettenähtud tempost rangelt kinni pidada ja muusikat mitte üleromantiseerida. Käesoleval juhul ei tulnud kuulajal  selle probleemiga vaeva näha, sest suurte esinemiskogemuste ja rikkaliku repertuaariga duo lahendas mõnusalt positiivse, vahenditu ja veenva esitusega kõik pildid, ehk vaid esimeses oleks julgemat joont soovinud. Oli ilus õhtu.