Esindatud on 54 kunstnikku 22-lt maalt, geograafiline skaala ulatub lähinaabritest Lätist, Leedust ja Soomest kuni Jaapani, Taiwani ja Indiani välja.

Neid väga erinevaid kunstnikke ühendab eksperimenteerimisjulgus, mängulust ning armastus puupõletuse vastu.

Eesti keraamikas peaaegu unustatud puupõletus sai uut tuult tiibadese 2000.-ndal aastal, kui Kohilas, Tohisoo mõisa pargis valmis Eesti – USA keraamikute koostöös anagama-tüüpi puudega köetav keraamikapõletusahi, mis võimaldab suuremõõtmelise keraamika põletamist 1250˚ – 1320˚C juures. See ahi on ka 2001.-st aastast alates Tohisool peetavate rahvusvaheliste keraamikasümpoosionite keskpunkt. Siia tulevad nimekad keraamikud ja kogenud puupõletajad  kogu maailmast, et saada uut kogemust teistsuguse ahjuga, jagada oma teadmisi kolleegidega ja tutvustada seda võluvat tehnikat laiemalt.

Puupõletus kui tants tulega, püüdes tabada tule rütmi ja hingamist, jälgides õhuvoogude liikumist ahjus ja  mõningatel juhtudel isegi vee kasutamine põletuse juures on kui harmooniline kooseksisteerimine loodusjõududega. Tuleleekide maalingud savil pole kunagi täpselt ettearvatavad, aga seda suuremat rõõmu pakuvad õnnestumised. Üllatusi jagub ka 20 – 30-aastase kogemusega puupõletajatele, sest iga ahi on oma iseloomuga ja ükski põletus ei kordu.

Sellest eksperimenteerimis- ja mängulustist on kantud ka kujundaja Urmas Luure abiga ülesseatud näitus, mis jääb avatuks 14.augustini.