Kavas: jätkata meilitsi ja veebis keelenõu andmist, luua ühtne terminibaas (loomulikult virtuaalselt toimiv) ning tagada ka teiste terminiandmebaaside kättesaadavus, arendada välja termininõuande ja oskuskeelehoolde elektrooniline süsteem; uurida eesti keele kasutust suhtlussituatsioonis (ka arvutisuhtluses) ja keelekeskkonna mõju eesti keele struktuurile, täiendada andmebaase (eesti keele koondkorpus, murdekorpus, vana kirjakeele korpus, kõnekeele korpus jt), luua uusi ja jätkata andmebaaside integreerimist. Plaanid keeletehnoloogia alal vääriksid omaette artiklisarja ning on paratamatult spetsiifilised. Iga keelekasutajani peaksid lähema seitsme aasta jooksul jõudma piiratud valdkondade (nt teabetelefonid) inimenemasin-dialoogisüsteemid ja erivajadustega inimeste abivahendid (nt kõnetuvastuse ja -sünteesi süsteemid, sh „rääkiv pea” ja automaatne diktofon); nimetatu eelduseks on suures koguses keeleuurimis- ja programmeerimistööd. Arengukava keeleteavituse peatükis seatakse eesmärgiks „informeerida keelekasutajaid nüüdisaegsetest keeleressurssidest”, võtta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes kasutusele eestikeelne tarbetarkvara ning väärtustada eestikeelset eneseväljendust uutes suhtluskanalites.
Mismoodi näeb lähemalt välja möödapääsmatu alaprogramm „Arvuti ja kool”, kui seda näiteks nii nimetada?
Arvutikasutuse laienemine koolis on paratamatu. Eesti keele õppe seisukohalt tähendab see veebipõhiste ja elektrooniliste eksamitega kooskõlastatud õppematerjalide koostamist ning eesti keele alase info (sõnaraamatud, käsiraamatud, keeleajakirjad) tasuta levitamist Internetis. Eesmärk on „kõigi valdkondade õppesisu katmine vabalt kättesaadavate eestikeelsete veebimaterjalidega”. On tehtud esimesi sammegi: riiklikus eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmis on asutud toetama e-õpikute väljaandmist. Mainitakse uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamist välismaale suunatud eesti keele õppes: arengukava näeb ette Internetipõhiste õpivõimaluste loomist välismaa koolides.
Olulisel kohal on tähelepanu pööramine tunni- ja koolivälisele tegevusele: soovitakse parandada eesti keele kasutust koolide kodulehtedel ning soodustada eestikeelse tarkvara levikut, samuti koostada ja levitada eestikeelseid arvutimänge ja klippe (ka rahvusvahelises koostöös).