Kui Bizet’  ooperis „Carmen” näeme lahti rulluvat vaid tegevust, siis nüüd näeb sama muusika taustal selle tegevuse psühholoogilisi tagamaid, seda väga efektses vormis. Nende kavast leidsime ka Arvo Pärdi ja Pēteris Vasksi teostele loodud lühiballetid, nii et esimest korda kõlab festivalil Pärdi muusika. Novaja Opera trupiga saame siia Covent Gardeni juhtiva lavastaja Eliah Moshinsky „Sevilla habemeajaja” versiooni. Festivali korraldajad töötavad  lisaks avastuste otsimisele ka koostöös oma publikuga ja nii on meil sel aastal kavas kaks juba pikka aega küsitluslehtedel soovitut: Wagneri ooper ja festivali enda produktsioon, kloostriteemaline „Carmina burana”. Wagneri „Lohengrini” toome aga põnevas lavastuses, mis on ka meie üks prioriteete. Fassaadliku ja justkui kohustusliku kangelaslikkuse taha vaatab Taani Ooperi pealavastaja Kasper Holten, juhatab Jan Latham-Koenig  Inglismaalt. See on Novaja Opera lavastus, kuninga rollis aga Ain Anger. Kloostriteemaliste lugude leidmine on meie festivali pärusmaa: sel aastal toome lõbusa kloostriloo („Carmina burana”) kõrvale ka traagilise (Eino Tambergi „Joanna tentata”) Teet Kase uuslavastuses. Aga uued suunad? Läbirääkimised käivad uue eesti ooperi osas, kus ka tehnilised lahendused loodetavasti teatritehnika viimane  sõna. Veel tahame tuleval aastal publiku ette tuua esmakordselt ühe juhtiva videokompanii režii tuntud ooperile. Ja loodame leida maailmast ajaloolis-religioosse etenduse nagu Taiwani projekt mullu. See suund on jällegi meie kloostrifestivalile ainuomane.