Eesti folklooris tugevnesid kristlikud jooned ajapikku sedavõrd, et kurat tõusis 19. sajandi eesti rahvausundis kesksele kohale. Tema kujusse sulasid uskumused loodus- ja majahaldjatest, kummitavatest surnutest, hiidudest jt jututegelastest. Kurat kehastab deemonlikku kurjust, ürgne vanapagan ohtlikke loodusjõude, kuid need tegelased esindavad ka erinevaid rahvajutužanre, kus valdavad kas tõsised või humoristlikud jooned. Loengus otsitakse vastust küsimusele, milline on olnud jutumaailma ja usundilise tegelikkuse vahekord eesti lugudes kuradist ja vanapaganast.
Loeng peetakse näituse “Põrgu põhi ja taeva võtmed. 70 aastat A. H. Tammsaare “Põrgupõhja uue Vanapagana” ilmumisest” raames.