Lusti peab ka olema. Kai Lobjakas vestleb Mait Summatavetiga
Mait Summatavet: „Tegelikult on oluline, kas idees on disainimõte sees või ei ole. Võib-olla seda eset täna tootma ei hakata, aga homme võetakse see ehk eeskujuks.“
Viimatisel Eesti disainiauhindade jagamise peol pälvis elutööpreemia sisearhitekt ja disainer Mait Summatavet. Tema loomingu hulgas on nii legendaarseid avalike ruumide sisearhitektuuri lahendusi, näitusekujundusi kui ka esemedisaini, peamiselt mööblit ja valgusteid. Töiselt on ta kulgenud uhkeid objekte mööda, alustades oma kujundajateed koos oma aja parimatega.
ELO LUTSEPP: Pole maja, pole probleemi
Kui 18 aastat tagasi oli ehitatud kultuuripärand saanud taas nähtavaks, siis praegu näib, et taluarhitektuuri säilitamine on vaid omaniku mure.
9. oktoobril jõudis avalikkuseni teade, et muinsuskaitseamet (MKA) lõpetab ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme.
PEET KASK: Miks Eestis on rikkad madalalt maksustatud?
Meie maksusüsteem on ammu ajale jalgu jäänud. Eesti ei ole enam teistele riikidele majandusedu eeskuju. Eduka Sloveenia kõrvale on tõusmas Leedu, Tšehhi ja Poola.
Eestis on maksukoormuse jaotus rikkamate ja vaesemate vahel märgatavalt teistsugune kui riikides, kelle hulka me kuuluda tahame (Põhjala, teised Euroopa kõrge elatustasemega riigid) või kellega me kõige rohkem sarnaneme (Leedu, Poola, Portugal, Horvaatia). Siin torkab silma rikaste ja ülirikaste suhteliselt madal maksukoormus võrreldes keskmise sissetulekuga inimestega. Vanades demokraatiamaades on maksusüsteem loksunud enam-vähem selliseks, nagu kirjeldatakse James Mirrleesi optimaalse maksustamise teoorias, aga Eestis on poliitikud – eriti Reformierakond ja Isamaa – kinni hoidnud meie eripärast, põhjendades, et rikaste madal maksukoormus on meie eduloo alus.
GREGOR MÄNDMA: Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus
Selle asemel et vaadata Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolisest, moraalsest või õiguslikust vaatenurgast, on see Eestis julgeolekustatud. Sellega on ohtu sattunud demokraatlikud printsiibid.
Kaitsedemokraatlik katekismus on teatud diskursus, mida poliitilise ja ühiskondliku kapitaliga isikud esitavad meedias ettekirjutisena, kuidas peaks julgeolekust mõtlema Palestiina ja Iisraeli konfliktiga seoses – eriti pärast seda, kui Eesti ÜRO hääletusmuster antud küsimuses muutus. Nende isikute all pean silmas näiteks igasuguste mõttekodade eksperte, ajakirjanikke, toimetajaid, suure kaliibriga poliitikuid ja avalikus elus silma paistvaid intellektuaale.
RAIKO RAJANDU: Muutumine murtud Maal
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et muutuste eestvedajaks saab lihtinimene.
Ulmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse. Juhan Raud vestles Kristina Õllekiga
Kliimakriis ei kao niipea kuhugi ning inimene koos kõigi teiste elusorganismidega peab paratamatult sellega kuidagi suhestuma. Kristina Õllek on üks neist eesti kunstnikest, kes ühendab oma loomingus teadusliku või isegi ulmelise diskursuse ning nüüdiskunsti vahendid. Teda huvitab loodusliku ja sünteetilise maailma omavaheline läbikäimine ning oma loomingus keskendub ta sageli just veekogude ökoloogiale. Hiljuti tegi ta Suurbritannias Gatesheadis Balti residentuuris uurimistööd, et valmistada ette oma uut näitust.
KAIRIT SIRTS: Eesti keele ja kultuuri toetusest suurtes keelemudelites
Viimaste aastate jooksul on keeletehnoloogia hüppeliselt arenenud ja suurte keelemudelite, nagu ChatGPT, tulek on seda suunda tähelepanuväärselt mõjutanud. Varasemalt tegeles keeletehnoloogia mitut laadi ülesannetega ühekaupa ning arendati eraldi lahendusi näiteks masintõlke, küsimustele vastamise, tekstidest kokkuvõtete tegemise, juturobotite, digitaalsete assistentide jmt jaoks. Suured keelemudelid tõid selles osas kaasa murrangu. Ühtäkki olid olemas mudelid, mis suudavad korraga lahendada mitmeid ülesandeid ja seda sageli paremini kui spetsiaalselt arendatud süsteemid. ChatGPT on ka esimene keeletehnoloogiline lahendus, mis on leidnud või leidmas elus laia kasutust ning mille alusel on loodud arvukalt kommerts- ja vabavaralisi rakendusi.
AILI KÜNSTLER: Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.
Vikerraadio programmist on kadunud „Keelesaade“. Just nüüd, kui avalikkus vajaks avaramat vaadet ja süvenemist kogu ühiskonda puudutavate teemade käsitlemisel. Äsja pidasime hõimupäeva, ent pingutusi tuleks ehk teha ka riigikeele kaitsel, kui näiteks Jüvä Sullõv leiab, et „Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal“, ega paista mõistvat, et inglise keele kägistavas embuses on eesti, võru ja kõik väikese kõnelejaskonnaga keeled suures osas maailmast ühtmoodi. Ka on kõrghariduse eestikeelsus ingliskeelsete magistritööde tõttu juba üsnagi küsitav.
LILLI LUUK: Kas on vaja?
Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni mälestuseks korraldatud konverents oli sel aastal eriliselt pidulik ja publikurohke, tähistati kirjaniku 80. sünniaastapäeva ja anti lisaks kultuurimõtestaja preemiale (kaks laureaati!) välja lausa kaks mahukat kogumikku. Konverentsi teisel päeval kogunes kirjanike vestlusring, mille teema ajendiks sai Ene Mihkelsoni veel enne lahkumist õhku heidetud küsimus: kas on üldse vaja? Kas on üldse vaja, olevat suur kirjanik lõpus küsinud!
Luulesalv: Maarja Pärtna
REET HIIEMÄE: Dialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia
Sel suvel toimus Põhja-Makedoonias teine ülemaailmne religioonide alase dialoogi konverents, kus astusid lisaks usundiuurijatele ettekannetega üles ka mitmesuguste usuvormide praktiseerijad. Sellise ülesehitusega püüti luua soodne pinnas valdkonnaülesteks dialoogideks ning anda teadlastele muu hulgas võimalus usundilise kogemuse uute mõõtmete mõistmiseks ja integreerimiseks oma teooriatesse. Ent mõnevõrra uudse suuna võttis dialoog siis, kui mõned teadlastest osalejad jõudsid omavahelises vestluses välja iseenda üleloomulike kogemuste ja uskumuste jagamiseni.
AURORA RUUS: Emakeel on helikeel on kohtumispaik
Muusika ja keele seoste üle on läbi ajaloo arutletud üpris palju, näiteks semiootikud, filosoofid ning keele- ja muusikateadlased on praeguseni eri seisukohtadel. Seetõttu ei hakka ma siinses mõtiskluses väitma midagi uut (või vana) selle igikestva arutelu raames, vaid teen väikese ekskursi aega, kui muusika ja keel olid iseäranis rõhutatult teineteisega seotud. Seda enam et selle pinnalt võrsuvad intrigeerivad mõtteuidud ka tänapäeva muusikakultuuri mõtestamise radadel.
Arvustamisel
Ondjaki „VanaemaÜheksa ja soveti saladus“
festival „Üle heli“
ERSO sarja „Puhas kuld“ kontsert „Elts ja Beethoveni viies“
kontsert „Londoni Filharmooniaorkester ja Marcel Johannes Kits“
Eesti Naislaulu Seltsi 30. aastapäeva kontsert „Aastatel on tiivad“
Brenda Purtsaku näitus „Sisselõige“
Niko Luoma näitus „Adagissimo“
Riia Vene teatri „Gogol. Portree“
Dmitri Krõmovi „Hullumeelsete märkmed“
sõltumatu tantsu festival
Keisuke Sugawara ja Shion Yokoo „Peal kiri peal“
mängufilm „Vari“
animafilm „Pöörane robot“
mängufilm „Armastusväärne“
