Müürileht #144: KLASS

Oktoobrikuu Müürileht puhub elu sisse sotsiaalsele kategooriale, mis on kultuurisõdade ajastul kippunud ununema. Majandusteadlane Rainer Kattel ütleb intervjuus Henri Kõivule, et ühiskondade klassistumist aitab pidurdada tark kultuuri- ja teaduspoliitika, mis peaks panustama mitmekesisusele.

Sanna Kartau vahendab isikliku kogemusloo kaudu, mida tähendab tunda klassihäbi. Keiu Telve kirjeldab oma antropoloogia välitööde põhjal, miks esimene Eesti on õnnetu. Eeva Kesküla võrdleb kaevurite ja diginomaadide klassiteadvust. Isabel Mari Jezierska näitab statistikale toetudes, kuidas tudengite keeruline majanduslik toimetulek suurendab ebavõrdsust ja piirab vaimseid ambitsioone.

Mark Alexander Ummelas kirjutab klassist sotsiaalmeedias, Aet Ader eluaseme kättesaadavusest, Kristel Algvere keelest kui klassikuuluvuse markerist, Jens Jaanimägi ekspluateerimisjärgsest kapitalismist, Darina Nossova ja Markus Hääl gentrifikatsiooni ohjamisest ning Tõnn Viik marksistliku teooria relevantsusest tänapäeval.

Arvamusküljel pakub Gregor Mändma välja kolm põhjust, miks eestlased ei näita palestiinlaste suhtes üles solidaarsust. Keskkonnaajaloo kolumnis tutvustab Karl Hein Eesti loomakaitseliikumise 19. sajandisse ulatuvaid juuri. Kultuurikülgedel on Mariliis Mõttus võtnud fookusesse ühe Tartus tegutseva põrandaaluste loomeinimeste kogukonna. Natalie Mets kirjutab aga klubikultuurist kui integratsioonivedurist.

Arvustamisel Gregor Kulla „Peenar”, mängufilm „Emalõvi” ja lavastus „Püha Jõe kättemaks”.

Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.