Avalikkusena on meil kõigil juurdepääs meedias toimuvale diskussioonile ERR-i üle, kuid kommunikatsiooni kohta avalik-õiguslikugi organisatsiooni sees saab teha vaid oletusi. Tõenäoliselt on praegusel majanduslikult ebakindlal ajal iga  ERR-i töötaja ennekõike lojaalne tööandjale ning süsteemi arendamise ja muutmise mõtted jäävad tagaplaanile. See paistab välja ka programmide sisust. Äärmiselt oluline on aga, et kriitiline hulk töötajaid ei oleks kunagi valmis allutama ajakirjanduslikke kõrgeid eetilisi põhimõtteid pelgale enesemüümisele ega kohakaotamise hirmus suud kinni hoidma. ERR-i juhtkonna vaated ja arusaamad on avalikkusele üsna nähtamatud, neist võib aimu saada vaid harvade seisukohavõttude kaudu. See räägib paljugi ERR-i arenguvõimelisuse kohta. Kui ERR -i juhtkonnas leiduks vähemalt üks isik, kes seisab  missioonitundega Eesti ühe tähtsaima organisatsiooni käekäigu ja arenemise eest ega väsi sõna võtmast kogu ühiskonnas toimuva kohta, poleks asi päris lootusetu. Kuid keda ERR-i praeguste juhtide hulgast oskame öeldut silmas pidades nimetada? Avalikkusele jälgitavalt liigub rohkem infot ERR-i nõukogu ja ERR-i nõukoja raames, vähemalt on võimalik saada ülevaade teemadest, mida need kogud arutavad¹.

Võib oletada, et viimase kaal ERR-i igapäevases otsustusprotsessis on väike, kuid sinna kuuluvaid isikuid ei saa nende mõjukuse tõttu ka  päriselt ignoreerida. Esimese pädevusse kuuluvad valdavalt finantspoolega seonduvad asjad: juhatuse finantsotsuste kinnitamine, eelarve ülevaatamine, ülekandeõiguste ostmisele ja sponsorteabe edastamisele heakskiidu andmine, palju vähem/harvem aga sisulised küsimused. Kui tutvuda Internetis kättesaadavate nõukogu koosolekute protokollidega, on näha suund olemasolevat säilitada, senistes raamides toime tulla – uut, innovaatilist ja arendavat, seostumisvõimelist ei näi selles ringis liikuvat. Ilmselt pärsib julgemaid visioone ka nõukogu koosseis, kus poliitilised rollid domineerivad mittepoliitiliste  üle, see omakorda tingib näpuga järjeajamise seadustes ning rahulolevad populistliku maiguga hüüatused „tehtud!”. Rahvusringhäälingu seisukohast aga oleks oluline, et nõukogu ei oleks vahend poliitiliste ideede istutamiseks ERR-i süsteemi. Tänapäeva funktsionaalselt diferentseerunud ühiskonnas ei suuda poliitikud täita juhtrolli teiste süsteemide suunamisel. Kui ERR ka muutub valitseva süsteemi suhtes kriitilisemaks, ei pane teda kinni ükski poliitiline jõud, kuigi, jah, inimesed on haavatavad, neid saab vallandada jne. Pealegi  sõltub ERR-i rahastamine poliitikutest. Labiilse päevapoliitika liialt tugev mõju ERR-ile on pälvinud pidevat kriitikat.² Kuigi poliitikud ei saa otseselt ette kirjutada või mõjutada (kuigi ka neid katseid on tehtud, eriti viimasel ajal), milliseid materjale ERR edastab ja milliseid uudiseid eetrisse laseb, suudab poliitika avalik-õigusliku süsteemi rahastamise järjekindla koomaletõmbamisega pisendada kogu massimeedia haardeulatust. ERR-i puhul on majandusringkondade surve reklaami puudumisel näiliselt elimineeritud. Vaataja seisukohast on see ju meeldiv ja iseenesest on hea idee loobuda avalik-õiguslikus  süsteemis reklaamist, mis kohemaid peaks vähendama ka majandussüsteemi otsest survet meediale. Halb on aga see, et nüüd on need survemehhanismid varjatud.

Kuigi võib paista, et valijad suunavad poliitika kaudu ühiskonnas toimuvat, arvavad paljud ühiskonna analüüsijad, et poliitika „käed” jäävad üha lühemaks ühiskondlike protsesside suunamisel ja reguleerimisel. Pigem on nii, et kaudselt väljendub poliitikas surve, mille taga on ikkagi majandusringkonnad. Auditooriumi rolli ületähtsustamise ja reitingute esikümnete koostamise palaviku taga võib samuti näha majandussüsteemi  põhimõtete pealetungi. Kui rahvusringhääling annab järele meelelahutusturu üha kasvavale survele, ei erineta varsti enam kuidagi erameediast. Kui asi niikaugele jõuab, ei ole rahvusringhäälingu kanaleid enam vaja, sest sel juhul dubleerib rahvusringhääling kommertsmeedia sisu ega tasakaalusta seda. Siis jäävadki ühiskonna mällu vaid teemad, sündmused ja tähendused, mida suudab ja tahab luua kommertsmeedia – ühiskonna arengu seisukohalt on see aga ohtlik paljususe ja keerukuse vähenemine.

1 ERR i nõukogu igakuiste koosolekute protokollidega saab tutvuda aadressil https://meie.err.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=10016&tid=12017 ja nõukoja otsustega aadressil https://meie.err.ee/, viimased ei ole küll oma nappuse tõttu kuigi informatiivsed.

2 Vt kas või Kadri Kilveti teadusmagistritööd „Avalik-õigusliku ringhäälingu õiguslik seisund” (TÜ õigusteaduskond, avaliku õiguse instituut, 2009).