President Alar Karis ütles veebruaris vabariigi aastapäeva kõnes: „Üks olulisem muutus, mille põhikooliõpilaste võrdlus välja toob, on õpilaste tulemuste kasvav seos perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga. Kitsamatest oludest pärit noored – tänapäeva karjapoisid – on maha jäämas.“ President viitas ilmselt mullu detsembris avalikustatud PISA 2022 uuringu tulemustele. Seega on uue kooliaasta alguses ja keerulises majandusseisus ajakohane jälgida, milline on Eesti õpilaste sotsiaalne olukord ja kuidas see mõjutab matemaatika tulemusi.

Kuidas PISA mõõdab õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta? Uuringus osalevad õpilased teevad testi ja vastavad küsimustikule enda, oma kooli ja õppimise kohta. Uuringus mõõdetakse õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta ESCS indeksiga,¹ mida arvutatakse lähtudes vanemate haridusest, ametist ning kodus olevate asjade, nt raamatute jms, arvust. Vanemate sissetulekut õpilaste käest ei küsita.

PISA uuringud on tuvastanud hariduse ebavõrdsuse juba varem ja peale edetabelite on see üks tähtsamaid teemasid. Eelmistes uuringutes (kuni PISA 2018) on Eesti õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpitulemustele olnud väiksem kui OECD keskmine² ja Eesti oli riikide võrdluses riik, kus selle mõju õpitulemustele on väike. Muutus toimus viimase PISA 2022 uuringu tulemustes, kuigi ESCS-indeks ja viis, kuidas andmeid korjati, on jäänud samaks.

Kuidas sooritavad PISA testi vaesemate ja jõukamate perede õpilased? PISA 2022 test tehti 2022. aasta kevadel olukorras, kus olime äsja üle saanud COVID-19 kriisist ja Eestisse hakkas saabuma Ukraina pagulasi. Tulemused näitasid, et Eestis on suurenenud sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpitulemustele. PISA 2022 keskendus matemaatikale ja seekord oli selgelt näha, et pere jõukus ja matemaatika tulemused on omavahel seotud. Matemaatika on õppeaine, kus on rohkem vaja õpetaja toetust ja juhendamist ning selle aine omandamiseks koduõpe paljudele ei sobinud. Seda näemegi nii riigieksamite kui ka PISA testide tulemustest, mis olid võrreldes eelmise PISA uuringuga langenud.

PISA 2022 tulemustest näeme, et veerand õpilastest, kes olid madala sotsiaal-majandusliku taustaga peredest, ei saavutanud matemaatikas baastaset. Seevastu ainult 6% jõukamatest peredest pärit testi sooritajatest jäi alla baastaseme. Olukord tekitab muret, sest alla baastaseme sooritanud vaesemate õpilaste osakaal oli võrreldes eelmise PISA uuringuga 2018. aastal suurenenud 8,5 protsendi võrra. Varem oli see püsinud stabiilne. Olukord on vastupidine, kui räägime tippsooritajatest. Vaid 6% vaesemates peredest pärit õpilastest saab hakkama kõige keerulisemate ülesannetega. Seevastu ligi veerand jõukamatest peredest pärit õpilastest on tippsooritajad.

Kui paljudel on kõht tühi? PISA 2022 uuringus küsisime õpilastelt esimest korda: „Kui sageli Sa viimase 30 päeva jooksul ei söönud, kuna toidu ostmiseks polnud piisavalt raha?“ Koguni 9% õpilastest märkis, et ei olnud vähemalt korra nädalas rahapuuduse tõttu süüa saanud. Võrreldes naaberriikidega on see suur õpilaste arv: Soomes on see näitaja vaid 3%, Lätis 7%. Siinkohal tuleb kindlasti kontrollida, kas tasuta koolitoit jõuab ikka kõikide õpilasteni.

Milline on õpilaste sotsiaal-majanduslik taust eesti ja vene õppekeelega koolis? Palju on räägitud sellest, et eesti õppekeelega koolide PISA uuringu tulemused on kõrgemad kui vene koolide õpilastel. Matemaatikas oli see vahe 32 punkti (vastavalt 517 eesti õppekeelega koolis ja 485 vene koolis). Vähem on räägitud sellest, et eesti õppekeelega koolis on õpilaste sotsiaal-majanduslik taust palju parem kui vene koolides. Kui eesti ja vene õppekeelega koolis oleks sotsiaal-majanduslik taust ühesugune, väheneks erinevus 24 punktile.

Viletsa sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste seas on matemaatikatesti tulemused eesti ja vene õppekeelega koolides võrdselt madalad. Suur erinevus esineb aga kõrge sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste seas. Eesti koolides saavutavad jõukamatest peredest õpilased 45 punkti kõrgema tulemuse kui samal järjel olevad vene õppekeelega koolide õpilased.

Kui võrdleme PISA 2018 ja 2022 tulemusi, siis selgub, et sotsiaal-majandusliku tausta mõju matemaatikatulemustele on kasvanud just eesti õppekeelega koolides. Kui 2018. aastal oli eesti õppekeelega koolis vaesemate ja jõukamate õpilaste tulemuste vahe 65 punkti, siis 2022. aastal oli see kasvanud 83 punktini. Vene õppekeelega koolis oli see vastavalt 48 ja 52 punkti.

Mida arvavad õpilased oma pere jõukuse kohta? Viimases PISA uuringus paluti õpilastel hinnata oma pere sotsiaalset positsiooni ning arvata, milline on tema enda sotsiaalne positsioon, kui ta on 30aastane. Õpilased vastasid 10 palli skaalal, kus skaala tipus (väärtus 10) olid kõige paremal järjel olevad inimesed, kes teenivad kõige paremini, on saanud parima hariduse ja töötavad mainekal töökohal. Skaala alumises osas (väärtus 1) aga kõige halvemal järjel inimesed. Õpilased pidid valima, kus tema arvates asub praegu tema pere ja kus asub ta ise, kui on 30aastane.

Vastustest näeme, et Eesti õpilased on positsioneerivad end optimistlikult võrdlemisi kõrgelt. Keskmiselt arvati, et oma pere asub 7. või 8. skaalapunktil (keskmiselt 7,4). Õpilaste hinnang oma arvatavale sotsiaalse positsioonile 30aastaselt oli üldiselt samuti väga kõrge, keskmiselt 7,7. Peaaegu pool õpilastest on arvanud, et tulevikus saavutatakse võrreldes oma pere praeguse olukorraga kõrgem sotsiaalne positsioon.

Kokkuvõte

Uuel kooliaastal ja keerulistes majandustingimustes tuleb tõdeda, et Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni ja need on võrreldes varasemaga langenud. Koolitoit on äärmiselt vajalik, et keegi ei jääks kehvade koduste tingimuste tõttu söömata.

Vene koolide õpilaste sotsiaal-majanduslik taust on madalam kui eesti koolides ja see on laiem ühiskondlik nähtus. Kui matemaatika tulemused vaestest peredest pärit õpilaste seas on sarnased nii eesti kui vene koolides, siis eesti koolides saavutavad jõukamate perede õpilased paremaid tulemusi.

Siin on, millega tegeleda. PISA uuring ei ole kõigest edetabelite loend, selle kaudu saame väga palju näpunäiteid, mis on meie süsteemis hästi ja millele tuleb tähelepanu pöörata.

Lõpetuseks veel üks tsitaat Eesti presidendi kõnest: „Seni on meie haridussüsteem aidanud kõigil noortel, olenemata pere majanduslikust seisust või elukohast, saada korralikku haridust ja avanud neile uksi, mis muidu oleksid võinud jääda suletuks.“

Kõikide nende uste avanemist soovides ilusat kooliaastat!

Gunda Tire on Harno uuringute juht.

1 Index of economic, social and cultural status. OECD riikide keskmine indeksi väärtus on seotud 0-ile. Eestis on see väärtus 0,15 ehk üle OECD keskmise.

2 Nt PISA 2018 uuringus oli õpilase sotsiaal-majandusliku tausta mõju lugemistulemusele 6,2% varieeruvusest (OECD keskmine oli 12%). PISA 2022 uuringus, kus peamine hindamisvaldkond oli matemaatika, tuvastati, et perekondliku tausta mõju on 13,4%, mis ei erine märkimisväärselt OECD keskmisest 15,5%.

Loe lisaks. ENELI KINDSIKO, SANDRA HAUGAS: PISA-pimedus