Märtsikuine Diplomaatia on pühendatud kahele hiljuti lahkunud Eesti mõtlejale, tõlkijale ning kirjamehele – Enn Soosaarele ja Linnart Mällile.
Numbri avaloos analüüsib Marek Tamm tõlkimise rolli Eesti kultuuriruumis. „Siinne lugu lähtub lihtsast teesist: eesti kultuur on sündinud tõlkest ja tõlkes ning püsib ainult senikaua, kuni püsib tõlkimine. Meie keel sai kirjakuju piiblitõlkimise käigus, meie kirjandus võrsus muganduste ja tõlgete pinnal, meie keeleuuendus viidi ellu tõlkekirjanduse toel,“ kirjutab autor.
Tamm vaatleb Eesti tõlkelugu 20. sajandi kestel, kirjeldades tõlkebuumi sajandi alguses, ühes Nõukogude okupatsiooniga saabunud seisakut, tõlkeilma taaselustumist Eestis 1960.-aastatel ja sellele järgnenud seisakut 1970.-aastatel ning koos iseseisvuse taastamisega saabunud uut tärkamist ka tõlkevallas.
Tamme sõnutsi ei saa Eesti kultuur läbi tõlkimiseta ja tõlkijateta. „Meil on saja aasta jooksul välja kujunenud väga oluline tõlkija-õpetlase haritlastüüp, mida kohtab vähestes kultuurides.“
Riigikogu liige Andres Herkel vaatleb pärandit, mille jättis enesest maha Linnart Mäll – Eesti üks juhtivaid orientaliste ning sanskriti, vana-hiina ja tiibeti keeles ilmunud baastekstide eesti keelde vahendaja. Herkeli sõnutsi ei seisne Mälli tõlgete olulisus mitte ainult tema vahendatud tekstide sisu edasiandmises, vaid need on rikastanud ka eesti keele üldist sõnavara.
Autor heidab pilgu ka Mälli dissidentlikule minevikule Nõukogude Eestis, tema kohati raskena tundunud isiksusele ja poliitilistele veendumustele. Mäll oli nimelt üks Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ellukutsujaist ja vedajaist, millise organisatsiooni sünd oli küll inspireeritud Tiibeti eksiilvalitsuse ideest, kuid sai tuule tiibadesse Baltimaades tärganud iseseisvusliikumiste najal.
Mälli maailmavaatelised veendumused ning neist võrsunud seisukohad Hiina, Taiwani ja Tiibeti küsimusis muutsid ta Herkeli sõnutsi ka Eesti ametliku välispoliitika kriitikuks.
Mälli isiku kirjeldamisega jätkab ka Riigikogu liige Mart Nutt, kelle sõnutsi oli Mälli näol tegemist ehk ühe otsekoheseima inimesega Eesti avalikus elus. Mis Nutti hinnangul ei muutnud temaga suhtlemist just alati lihtsamaks. Mäll keeldus tema sõnutsi kohanemast Nõukogude süsteemiga, mille eest tuli tal maksta oma karjääriga, tõdeb Nutt.
Meediaekspert Raul Rebane kirjutab Enn Soosaarest – tõlkijast, kolumnistist ning silmapaistvats intellektuaalist. Kuid esmalt ja ennekõike oli Soosaar Rebase hinnangul poliitik ja riigimees. „Olen täiesti veendunud, et viimase paarikümne aasta jooksul oli Ennu esimene kirg just poliitika, Eesti elu ja saatus.“ Piiratud füüsilise liikumisvabadusega Enn Soosaar kujutas endast reabse sõnutsi mitmete mõjukate Eesti poliitikute olulist nõuandjat. „Olulisim õpetus, mis paljudele kohtumistest Enn Soosaarega jäi, oligi tõdemus, et tee, mida teed, pea mis ametit tahes, kui sinu esimene mõte suvalist otsust vastu võttes ei ole Eesti tulevik, siis teed sa vea varem või hiljem…“
Ajakirjanik Priit Simson ja endisest ajakirjanikust ametnik Erkki Bahovski võtavad kirjutada Eesti välispoliitikaanalüüsi tasemest ja iseloomust. Bahvoski hinnangul on Eesti keskpärase avaliku välispoliitikaarutelu põhjuseks osalt Eesti väiksus ning riigi ja asjakohase mõtteloo noorus. Simson seevastu on kriitilisem, soovides Eesti välispoliitikaekspertidelt lisaks olukorrakirjeldustele senisest enam strateegilist mõtlemist ning poliitikasoovituste väljapakkumist.
Numbrist leiab ka usutluse Türgi Euroopa asjade ministri ja liitumiskõneluste pealäbirääkija Egemen Bağışiga. Veebruari lõpus Tallinnat väisanud Bağış kirjeldab Türgi europüüdluste tagamaid ning peamisi takistusi ühinemisel Euroopa Liiduga.