Ülo Õuna loomingu erilist ja kummalist atmosfääri käsitleb Kirke Kangro, tema loole lisab ajahõngu Veljo Tormise vinjett ajast, mil Ülo Õun teda portreteeris. Eero Epneri intervjuu Nikolai Kormašoviga puudutab vanameistri loomingus aset leidnud muutusi ja uurib, mis on saanud tema karmist stiilist.

Kiwa kirjeldab eksperimentaalseid projektiruume Rael Arteli galerii ja Margit Säde Koondatute Kunstikeskuse näitel. Rakenduskunstitriennaali “Know How” satelliitnäituse kuraator Kai Lobjakas kirjutab omaaegse kultusajakirja “Kunst ja Kodu” põhimõtetest.  Amsterdami biennaali Tallinna paviljonile pühendatud leheküljed on kokku seadnud Margit Säde, Anu Vahtra, Raphael Rehbach ja Elisabeth Klement. 

Ameerika kunstiteadlane Elina Gertsman heidab Bernt Notke 500. aastapäeva valguses pilgu Surmatantsu kujutistele ja Triin Hallas tutvustab Niguliste kirikus toimunud “Kaasaegse Surmatantsu” projekti lastele. Tiina Abel annab näpunäiteid balti biidermeieri konteksti mõistmiseks.

Arhitektuuri ja avaliku ruumi teemadel saavad põhjalikumaks käsitluseks sõna Andres Kurg, Margit Mutso, Peeter Vihma ja Triin Ojari. Andres Kurg kirjutab avaliku ruumi harmoonilise planeerimise võimalikkusest ja võimatusest Rotermanni kvartali uue ilme taustal, Margit Mutso uurib Eesti linnaväljakute toimimist ja mittetoimimist seoses nende asukohaga. Peeter Vihma räägib Uue Maailma elukeskkonnast ja Triin Ojari Tallinna uue raekoja konkursi võidutööst ning linnaplaneerimisest. Kalle Vellevoog analüüsib uuenenud Vabaduse väljakut arhitekti vaatepunktist, Linda Kaljundi annab hinnangu väljakule kui poliitilisele ruumile.
Nagu ikka, leiab ajakirjast aasta näitustekalendri ja uute kunstiraamatute tutvustuse.
Ajakiri “Estonian Art” ilmub Kultuurkapitali toetusel alates 1997. aastast. Ajakirja annab välja Eesti Instituut, toimetavad Liina Siib ja Eero Epner, kujundab Angelika Schneider. Saadaval Tallinna suuremates kunstikeskustes, Eesti välisesindustes ja Eesti Instituudis.