„Laisk teeb makro, virk kõpsib nädal aega” on moto, mis ripub Arvo Krikmanni (sündinud 21.VII 1939) töölaua kohal. Väikesed omaprogrammeeritud abivahendid on tõepoolest aidanud Krikmannil arvutada regivärsialliteratsiooni ja teha silbistatistikat, koostada folkloorinähtuste levikukaarte ja leida sõnavaraseoseid. Lingvistilise folkloristika suuna esindajana on ta viimastel kümnenditel tegelnud kognitiivse lingvistikaga, lähemalt kujundkõne ja lingvistiliste huumoriteooriatega. Ta on esimesi Interneti-ainestiku analüüsijaid Eestis. Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikais ja sõnastikes, piiblitõlgete mõju kujundkeelele, folkloorivormides avalduvad murdesõnavara seosed, läänemeresoome lühivormide semantika, tüpoloogia ja statistika on aga elukestev töö ja huviala. Neil teemadel on ilmunud monograafiaid ja artikleid mitmetes keeltes, saadud rahvusvahelise eduka koostöö kogemus „Proverbia septentrionalia’ga”. Krikmanni loodud on (arvatavasti maailma suurim) kujundkõne ja läänemeresoome lühivormide alane levikukaartide korpus.

Paljudel rahvusvahelistel foorumitel avaldatud uurimistulemused on laiendanud eesti keeleainese ja teoreetiliste käsitluste tuntust maailmas. Kõrge reiting on tema koostatud ja valmistatud elektroonilistel veebiväljaannetel ja õppevahenditel (vt  www.folklore.ee/~kriku). 2000. aastal hakkas tema toimetamisel ilmuma retoorika, parömioloogia ja fraseoloogia alaste uurimuste sari „Reetor” (ilmunud on kuus numbrit).