26. juunil 2024 lahkus meie hulgast teenekas geoloog, õpetaja ja hea sõber Kaisa Mens. Kolleegid jäävad teda meenutama energilise, heatujulise ja tohutu teadmiste pagasiga humoorika kaasteelisena, kellelt sai alati head nõu nii teaduse, ajaloo, kultuuri, kirjanduse, meditsiini kui teiste geoloogide kohta.

Kaisa on pärit Virumaalt Vaivara vallast. Tartu ülikooli geoloogia osakonna lõpetas ta 1952. aastal ning jätkas õpinguid petrograafia eriala aspirantuuris Moskva Ülikoolis, kus kaitses 1956. aastal geoloogia- ja mineraloogiateaduste kandidaadi kraadi. 1956–1960 oli Kaisa Tallinna Polütehnilise Instituudi mäekateedri õppejõud, 1961–1962 töötas Eesti Geoloogia Valitsuses. Põhiline osa Kaisa akadeemilisest karjäärist möödus teadustöötajana Teaduste Akadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis (1963–2002). Kaisa oli ka ühiskondlikult väga aktiivne, Eesti Geoloogia Seltsiga liitus ta 1989. aastal.

Kaisa tegeles mitmesuguste geoloogia küsimustega, kuid suurima teadusliku panuse andis ta Eesti ja Baltikumi Ediacara (Vendi) ning Kambriumi stratigraafia, litoloogia ja paleontoloogia uuringutesse. Kaisa osalusel on ilmunud üle 130 publikatsiooni, sh mitmed raamatud. Suur osa neist on tänaseni säilitanud oma olulisuse. Lisaks leiab jätkuvalt aktiivselt kasutust Kaisa käsikirjaline pärand, eriti välipäevikud, ning unikaalsed Ediacara ja Kambriumi kivimite ning fossiilide kollektsioonid.
Avaldame kaastunnet Kaisa sugulastele ja sõpradele.

Eesti Geoloogia Selts