Soovin eeltooduga väita, et nii riigi kui ka kultuuriministeeriumi tasandil on viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt tegeletud muinsuskaitse valdkonnale lisavõimaluste loomisega. 2007. aastal alanud tõukefondide uus periood nägi ette mälestiste toetamist mitme valdkonna kaudu. Sellest aastast toetab üleriigiliselt oluliste kultuuri- ja turismiobjektide meede Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaari ja Saaremaa muuseumi Kuressaare linnust, mis on ühtlasi ehitusmälestised, kokku peaaegu kahesaja miljoni krooniga. Lisaks veel toetused ehitusmälestistele KOIT kavast, EL põllumajandusprogrammidest, LEA DER programmist jpt. 2008. aastal rakendus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanism, mis tõi lisaks 129 miljonit krooni üheksa Eesti mõisakooli korrastamiseks.
Meie mõisakoolid poleks saanud suurtoetuse osaliseks ilma vastava riikliku programmita ning aastatepikkuse ettevalmistustööta. Jaan Tamme hinnang, et mälestiste programmipõhine rahastamine on pealiskaudne või formaalne, on paraku ebakompetentne ja pahatahtlik. Täiendavad vahendid muinsuskaitsele ei tule muinsuskaitseameti kaudu, toetajate ring on laiem. Julgen arvata, et kui tehakse kokkuvõtteid EL tõukevahendite 2007.–2013. aasta perioodist, saame rääkida toetuse suurusest, mis ületab pool miljardit krooni. Ma ei soovi öelduga sugugi sulgeda silmi Neitsitorni ja Keila-Joa mõisa probleemide ees. Praegu on kõige raskemas olukorras see osa meie ehituspärandist, mida ei kasutata. Siiski on Neitsitorni uue pikaajalise omaniku osas kokku lepitud, siiani on edasiminekut takistamas omandivaidlusküsimus kohtus.
Kindlasti olid muinsuskaitsele aastad 2007 ja 2008 ühed paremad viimasel kümnendil, mil ka riik suutis kõige enam panustada. Ehkki tõus algas mõnevõrra varem, jäi kokkuvõttes aeg lühikeseks. Alanud majanduskriis kahandas taas riigi rahastamisvõimalusi. Nüüd tuleb teha otsuseid, mis ei puuduta ainult mälestiste investeeringuid, vaid oleme otsustanud, et panustada tuleb muinsuskaitse organisatsiooni säilitamisse, et igas maakonnas jätkuks muinsuskaitsealane nõustamine ja järelevalve. Kui tulla 2010. aasta raha juurde, siis teeb avariirestaureerimise summa 9 miljonit krooni kindlasti murelikuks. Seda eriti mälestiste eraomanike poolt vaadatuna, kuna neil puudub võimalus saada abi tõukefondidest. Ka pühakodadele mõeldud 9,7 miljonit krooni võimaldab teha vaid kõige hädapärasemaid töid. Siiski pole need toetused veel kõik, nn Norra programmist rahastatakse töid mõisakoolides 37 miljoni krooniga. Samuti toetab kultuuriministeerium 15 miljoni krooniga sihtasutusi ja omavalitsusi, kes restaureerivad kirikuid. Lisaks riigi kaasrahastamine sellistele tõukefondidest toetatavatele muuseumidelemälestistele nagu meremuuseumi vesilennukite angaar ja Suurgildi hoone Tallinnas, Amandus Adamsoni ateljee Paldiskis, Kuressaare linnuse bastionide konserveerimine ja Pärnu muuseumi ajalooline aidahoone. Nimekiri pole lõplik. Vaatamata raskele ajale, oleme 2006. aasta tasemest kindlasti edasi liikunud.