Erandlik on sihtkapital seetõttu, et tegelikult ju ei rahastata otseselt arhitektuuri tegemist, s.t projekteerimist ja ehitamist, nagu näiteks kirjanduse sihtkapital  toetab raamatute kirjutamist ja väljaandmist või audiovisuaalse kunsti sihtkapital filmide tegemist. Kogu toetatav tegevus toimub n-ö arhitektuuri ümber ehk see jääb väljapoole majade/ruumide ehitamist, ent on sama vajalik arhitektuuri- ja ruumikultuuri säilimiseks. Üldises plaanis see tähendab arhitektuurist mõtlemist ja selle esitamist mittearhitektuurses vormis, milleks võib olla näituseprojekt, konverents, workshop, publikatsioon jne.  Oluline on erialaliitude toetamine, sest lisaks oma liikmete huvide esindamisele on need seotud ka paljude projektide algatamise ning läbiviimisega, lisaks on tegijatena esile tõusnud Eesti Arhitektuurikeskus ning Eesti Disainikeskus.

Jaotamise põhimõtted on siiski praegu paigas ja mainimisväärseid sisulisi muudatusi sihtkapitali nõukogu ei plaani. Kuivõrd uus arhitektuuri sihtkapitali nõukogu on äsja ametisse astunud ning jõudnud  ühe koosoleku pidada, siis päris uute algatuste kohta on veel vara midagi rääkida. Ilmselt on järgmise kahe aasta suuremateks tähisteks (seda ka rahalises mõttes) tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil ekspositsiooniga osalemine ning 2011. aastal kultuuripealinn Tallinn. Viimase segased rahastamisküsimused panevad kindlasti ka kultuurkapitalile suurema koormuse, ent häid projekte me kõrvale ei lükka.