Herald Eelma eksponeerib näitusel paarikümmet mustvalget ja toonjoonistust. Ta on saanud inspiratsiooni lähiümbruse loodusest, kus kõik on pidevas muutumises – nii aastaajad, ööpäev, ka vaatleja ise. Joonistuste seeria on saanudki nimeks “Muutumised”.

Kaisa Puustak näeb inimest kui olendit, kes meelsamini varjub ja vaatleb kui laseb end vaadata. Mask on meile vajalik. Erinevad maskid. Nii on turvalisem. Ja huvitavam. Alati ei anna me isegi aru, kas paneme ette maski või – lihtsalt päikeseprillid. Ka peeglisse vaadates võime näha vaid üht oma maskidest. Mask võib elustuda. Võib vestelda teiste maskidega. Alati pole selge, kes keda juhib. Kas mask või maskitagune

Kaarel Eelma loeb juba aastaid hommikuti ajalehti. Näitusel tõlgendab ta ruumiliste objektide kaudu ikka ja jälle meedia tähelepanu köitvaid nähtusi: päästeamet leiab voodist söestunud mehe, kes suitsetab ikka veel; järjekindlalt vananeva rahvastiku peas turritavad kõverad naelad; kapist välja tulev mees varjab end vihmavarju taha. Kunstnik meenutab aegu kui Eesti veel ehitas ja tõdeb, et täna riputavad töötud ehitajad kiivrid varna.

Sirja-Liisa Eelma nimetab oma väljapanekut “Marineeritud autoriteedid kerges absurdikastmes”. Ta naudib suurt formaati ja kunstiloost tuttavate visuaalide ja käibivate keeleliste kujundite ümberkodeerimist. Oma mustvalgetel söejoonistustel interpreteerib ta  ”saurusi”, nagu Malevitshi “Must Ruut” (“Malevitshi Must Kast”) ja lausa laiatarbekunstiks muutunud kujundeid Briget Riley op-serigraafiatelt. Sirja-Liisa ei ründa ega lammuta varemloodut tuliste statement’idega ega lähe oma võitluses barrikaadidele, tema kommentaar on poeetiline, vürtsitatud kerge absurdihuumoriga.

Väljapanek on avatud 29. augustini.