Mida tähendavad “Gaia” ja “animism” meie digitaalsel kaasajal? Kas hingestatud saavad olla vaid need, kes põletavad süsinikku, et olla, või ka kõik muud tegutsejad, kes osalevad meie avalikus elus ja kel on võime muuta meie maailma? Erinevad tehnikad, seadmed ja ideed suudavad tihti mõjutada meie reaalsust sarnaselt või märksa enam kui inimesed ja muud orgaanilised tegutsejad. Samuti pole nende puhul enam nii oluline eristada materiaalset immateriaalsest, vaid aduda kõike tema materiaalsuses. Ka ideed on alati kas tindis paberil või ränis silikoonil või impulssides ajus. Mida tähendab poliitika, mis ei erista inimesi ega asju, vaid lubab kõigil kõiges võrdselt kaasa rääkida? Kui poliitika põhiliseks küsimuseks on tunnetatava jagamine – nähtavale toomine ja nähtamatuks tegemine –, siis millise maailma manaksid meile asjad?
Ivan Gorškov elab ja töötab Voronežis, Venemaal. 2009. a. asutas ta Voroneži Kaasaegse Kunsti Keskuse. Ta on osalenud mitmel näitusel nii Venemaal kui Euroopas ning pälvinud mitu preemiat.
Ksenia Plisova on pärit Siberist ja alustas oma loomingulist teed moekunstnikuna. Nüüdseks elab ta Moskvas, tegeleb kunstiga ja õpib Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudis. Vt kseniaplisova.com.
Olga Cerkasova (Tšerkassova) on pärit Eestist, kuid kasvanud üles Frankfurdis ja jagab praegu oma aega Londoni ja Frankfurdi vahel, kus ta õpib Städelschules. Ta on osalenud näitustel mitmel pool Euroopas ja korraldab kunstnike ja kuraatorite jooksu residentuuri Londonis. Vt olgacerkasova.com ja runningresidency.com.
Näituse on kureerinud Sandra Kosorotova ja Gustav Kalm MTÜ-st Uus vene kultuur Eestis (UVKE). UVKE sihiks on tutvustada Eesti publikule põnevamat uut vene loomingut ning lähendada Eesti eestikeelseid ja venekeelseid noori läbi koostööprojektide. Vt uvke.ee ja FB!