Kas „Metsik, metsik linn” on lavastus või film?
Marion Jõepera: „Metsik, metsik linn” on kontsert-etendus, mille eesmärgiks on panna ruum suhtlema, inimene kuulama ja mõte rändama. Ja tegelikult ka inimene rändama, mõte suhtlema ja ruum kuulama.
See etendus räägib elamise ja olemise vormidest, sellest, kuidas asjad kasvavad peale, laiali ja kokku. Etendusega uurime, kuidas inimene tajub ruume enda ümber ning kuidas suheldakse keskkondadega meile igapäevaseks saanud harjumuste tõttu. See on audiovisuaalne rännak, mille loomisel kasutatakse nii ruumipõhiseid tõlkeprintsiipe, objekte ja hääleimprovisatsioone kui ka sissevaateid meie käitumisnormide ja eelarvamuste tagatuppa. Ja kõige selle taga on muidugi üks eriti tungiv vajadus: vajadus teada saada, miks kõik need vanaemad meid alati metsa karjuma saatsid. Ja miks on vahel vaja minna ära.
„Metsik, metsik linn” kaardistati ja pandi kokku viie juulikuise päeva jooksul Kütioru nõlvadel.

Anne Türnpu: Katusekino „Metsik, metsik linn” ei ole lavastuse filmi­variant, Katusekino „Metsik, metsik linn” on ikka „siin ja praegu”. Filmi­lõigud ja -katked, mida etenduses kasutame on üks osa häälte ja oreli, ruumi ja objektide rõõmsast kokkumängust.
Lähtunud oleme linnast ja metsast, nende dialoogist ja eristumisest, Küti­orust ja Katusekinost, otsides riimumist nagu heas luuletuses.