Algatajate sõnul on Tallinnas palju aktiivseid linnaosi, kuid elanikuaktiivsus pole veel paneellinnakutesse üle kandunud. „„Lasnaidee” algatusega läheneme seni pigem passiivsena tuntud Lasnamäele elukeskkonna parandamise kaudu, koondame neist teemadest huvitatud inimesed, vabaühendused, korteriühistud, ettevõtted ja teised osapooled ühte võrgustikku, mis keskenduks lasnamäelaste aktiveerimisele,” ütlevad linnalaborandid Teele Pehk ja Maria Derlõš. Mida „Lasnaidee” praktikas endast kujutab? Intervjueeritakse lasnamäelaste aktiivsuse tõstmisest huvitatud kodanikuühendusi ja inimesi, korraldatakse töötubasid, viiakse läbi ruumiaktsioone. Tulemusi kajastatakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Korraldajad usuvad, et nii sünnib koostöövõrgustik ja seeläbi konkreetsem tegevuskava lasnamäelaste aktiveerimiseks. Teisisõnu, tugevneb lasnamäelaste teadlikkus elukeskkonna parandamises osalemisest ning laiemas plaanis saadakse asumiarenduse elanikuaktiivsuse tõstmise mudel passiivsetele linnaosadele üle Eesti.
Nii oli näiteks 15. juunil Kivila pargis „Lasnapiknik”, mis pakkus kohalikele ühtpidi võimaluse elamisväärse Lasnamäe üle arutleda ning teistpidi tutvuda Lasnamäe aktuaalsete arendusplaanidega (perspektiivne Rahu rattatee, golfiväljak jm). Tehti spontaanseid etteasteid, lapsed said mängida sulgpalli, petanki ja keksu. Piknikulaudade vahel oli näitus sel sügisel Lasnamäe eri paikadesse ilmuvatest linnakunstiobjektidest ning urbanistide väljaandes „U” ilmunud fotonäitus kohalikest elanikest.1
Vladislav Kopõlkov, vabakutseline ajakirjanik ja publitsist ning „Lasnaidee” osaline, võtab kogemuse kokku nii: „„Lasnaidee” puhul pean tähtsaimaks Lasnamäe elanike aktiivsuse teket ja vastutustunde kasvu. Väga oluline on näidata, et omaalgatus aitab ära hoida suuri probleeme, mis tihtipeale kerkivadki väiksemate murekohtade kuhjumisel. Ei tasu oodata, et keegi tuleb ja teeb sinu eest midagi ära. Kui tahta tõepoolest näha muutusi, tuleb ise tegutseda – mulle see sõnum meeldib. Samuti tuleb pöörata ametnike tähelepanu probleemidele ja kui on ideid linnaosa paremaks muutmiseks, siis need ka välja pakkuda ja aidata ellu viia. Kui see ametnikke ei huvita, siis tuleb neid veenda või avaldada avaliku arvamuse kaudu survet, tõsta seeläbi ka linnakodanike teadlikkust. Arvamus „minust midagi ei sõltu, kõik tehakse niigi minu eest ära” pole hukatuslik mitte ainult linnaosale, vaid ka linnale, riigile ja, mis veel tähtsam, inimesele endale.”
Nüüd, kui esimesed kokkusaamised on aset leidnud ja algatus hoo sisse saanud, siis millised raskused on ürituste korraldamisel ilmnenud? Või on kõik sujunud plaanipäraselt ja ettearvatult?
Maria Derlõš: Kõige suurem väljakutse tundus alguses kohalike motiveerimine, kuid selgus, et inimesed on juba piisavalt motiveeritud, peab ainult leidma õige väljundi kogutud mõtetele ja soovidele ning need lõpuks ka ellu viia. Lasnamäed tuntakse „koleda” kivilinnana, kuid tegelikult on lasnamäelased oma kodukoha suured patrioodid, hindavad oma elukohta kõrgelt mugavuse, roheluse ja infrastruktuuri tõttu ning peavad Lasnamäed arendamise ja hoole vääriliseks.2
Oleme saanud oma tegevuse jooksul just sealsetelt elanikelt väga positiivset tagasisidet. Tundub, et nad on ammu midagi sellist mitte-poliitilist ja elukeskkonna parandamisele suunatut oodanud. Mida rohkem „Lasnaideed” edasi viime, seda rohkem ühineb meiega aktiivseid ägedate ideede ja suure teotahtega inimesi. Seega on kohalike osalus „Lasnaidee” algatuses täitsa aktiivne. Eriti oli seda tunda „Lasnapikniku” korraldamise puhul, kus ei osanud arvata, kui palju kohalikke meie tegevusega kaasa tuleb, kuid lõpuks oli abilisi palju ja osalenud soovisid üritust tulevikuski korrata.
Kõige suurema väljakutsena näen pigem kogu selle suure Lasnamäe massiivi hõlmamist. Kui alustasime ajurünnakutega ja kogusime koos kohalikega mõtteid, tuli välja väga palju olulisi teemaplokke, mida oli väga raske panna tähtsuse pingeritta. Kust üldse alustada? Pinnale jäid tühermaid ja hoovikultuuri puudutavad teemad. Mõlemad on Lasnamäele väga iseloomulikud ruumiolukorrad, millega tegelemisel peetakse oluliseks luua kodutunne, aktiveerida korteriühistu abiga majaelanikke ning motiveerida elanikke ühisüritusi korraldama. Toodi välja, et kõige olulisem sihtgrupp on noored lasnamäelased. Peamiste kohtadena nimetati Priisle rajooni, Tondiraba tühermaad ja Pae parki.3 Ka „Lasnapiknik” Kivila pargis kasvas välja nn lasnaideeliste soovist teha midagi nähtavat ning ruumi aktiveerida, anda sellele lisaväärtus.
Väljakutse on ka asumimudeli väljatöötamine – on ju paneelelamurajooni tüpoloogia ja mastaap hoopis teine kui Kalamajas või Uues Maailmas. Seega ei saa seni asumiseltsides tehtut üks ühele siia üle kanda, pigem tuleb otsida uutmoodi mudelit, mis lähtuks just sellest keskkonnast. Oleme aru saanud, et Lasnamäel on korteriühistutel väga suur roll ja siin on mitmeid näiteid, kus nutika koordineerimisega saab ka suure maja elanikud üksteisele lähemale tuua ning luua meeldiv hooviatmosfäär (näiteks Kärberi 48/50 ja Pae 64 hoov).
Keeleprobleeme pole meil esinenud, kuna algusest peale on tähelepanu keskmes elukeskkonna parandamine, mitte vene kodukeelega inimestele kiirkorras eesti keele õpetamine. Iga kohtumise oleme vastavalt kohalolijate soovile korraldanud kas eesti või vene keeles (vaheldumisi inglise keelega), samuti koostanud kokkuvõtteid ja juhendeid kahes keeles, et kõik saaksid aru ja julgeksid aruteludes osaleda. Ja see on toiminud.
Mis on järgmisena kavas?
Loomulikult jätkame „Lasnapikniku” korraldamist, et teha sellest iga-aastane suve alguse sündmus – suve lõppu võiks tähistada ühisgrillimisega. Mõtteid on mitmeid: luua avatud kabeklubi, pidada vene-eesti suhtlus- ja aruteluõhtuid mõlema keele mitteformaalseks õppimiseks. Samuti soovime järgmisel aastal korraldada parimate, nutikamate, mahedamate hoovide ja rõdude-lodžade võistluse, et heade näidetega inspireerida ka teisi.
Lasnaideelistel tekkis „Lasnapikniku” järel soov tuua ühekordsete aktsioonide kõrval Lasnamäe linnaruumi ka midagi püsivamat – sihikul on Lasnamäele sümboolne ja iseloomulik Laagna kanal. Ees seisab ühe trepi värvimine: tahame tuua rohkem värvi ja ilmekust sellesse halli betoonruumi ja värvida ära Kotka peatuse trepi.
Kuidas haakuvad „Lasnaideega” teised projektid, mis tulekul – näiteks Soome instituudi eestvedamisel septembris kavandatav „Suur-Lasnamäe” kunstiprojekt jt?
Püüdleme sünergia poole „Lasnaideega” sarnaste algatustega, koostöö seisneb just üksteise tegevuse võimendamises ja toetamises. Kuna „Suur-Lasnamäe” kunstnikud pole üldjuhul ise lasnamäelased ega tunne siinset keskkonda, on meie roll – elanikena, kohalike ekspertidena ja koos Linnalaboriga – muu hulgas korraldada „Suur-Lasnamäe” kunstiobjektide vahel paar retke. Oleme väga avatud koostööks teiste algatustega, millega püütakse lasnamäelasi aktiveerida või sealset elukeskkonda mitmekesistada.
1 Suur-Lasnamäe linnakunstiüritus https://www.facebook.com/suurlasnamae Väljaanne „U” on veebis kättsaadav aadressil http://urban.ee/issue/ee/15#
2 Vt videot https://www.youtube.com/watch?v=_1Ok733jY6I
3 Vt Lasnamäe kodulehelt http://lasnaidee.wix.com/lasnaidee#!news/co7p