20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega.
Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: “Manifestid”, “Proosateooria”, “Kirjandusprotsess” ja “Enesetõlgendused”. Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud.
Kirjandusteadlane Piret Peiker märkis, et Märt Väljataga koostatud vene formalistide antoloogia vahendab kirjandusteaduse kullafondi ning selle ilmumine eesti keeles on oluline sündmus: valitud tekstid kuuluvad valdavalt koolkonna kõige krestomaatilisemate hulka, samuti kajastavad nad koolkonna kujunemise eri etappe ja rõhuasetusi. “Selgelt ja vaimukalt kirjutatud koostaja järelsõna ühendab suurepäraselt informatiivse ülevaate ja iseseisva akadeemilise teadusartikli jooned, lugejale on abiks ka kommentaarid ja nimeregister,” selgitas Peiker. Ta lisas, et vene formalistide kogumik on haritud üldsuse jaoks huvitav nii kirjandusteoreetiliste ideede poolest kui ka kultuurilooliselt põneva ajastu kajastusena.
Tekstid on eesti keelde tõlkinud Märt Väljataga, Kajar Pruul, Boris Kabur, Jaan Ross, Aare Pilv ja Heli Allik.
Kogumik ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas Gigantum Humeris.