Käesoleval näitusel on väljas osa neist fotodega objektidest ning uus ehete seeria. Fotodel peatatud viivud minevikust on ehteis söövitatud tsinkplaati, mille metalses helgis on uue elu saanud mälestused tuttavlikest kohtadest, inimestest, kohtumistest ja sündmustest, mis oleks võinud juhtuda ja mis praegugi elulevad kuskil mälestuste – soovide vahemaailmas. „Igal pool mujal on parem“ – see kulunud moto on ikka aidanud kõnelda minevikku, tulevikku ja kaugetesse maadesse kujutletud ihaldusväärsetest hetkedest, mis tulevad ja naasevad igatsuste arhiivi – jõudehetkede mõtisklustesse sellest, mis oleks võinud olla.

Näitusel on see meditatiivne maailm kogunenud eheteks ja käeobjektideks, mille miniatuurne pildimaailm reedab end vaatajale aegamisi, lähedalt ja ainult valguse langemisi arvestavale silmale. Ja ka siis jäävad need maailmad ehete sisse, neil pole ametlikku fassaadipoolt. Ka nende väärispuidust kehadesse on lihvitud maastikke, käe- ja sõrmejälgi; pimekirja, mis aimab peopesa keeles metalli sööbinud mälestusi.