Lektoriteks on väga head spetsialistid, koos kellega vaatame Eesti kunsti minevikku, olevikku ja tulevikku ning saame ettekujutuse mõisate võimalustest ja vajadustest kunsti eksponeerida ja koguda. Konverents on sobilik kõikidele mõisa- ja kunstihuvilistele ja toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus eksponeeritakse Raikküla mõisa antiikmööblikollektsiooni. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval sohval biidermeier stiilis laua taga ning nautida hetke! Samas saalis on ürituse ajal avatud Tartu kunstnike näitus, kus esindatud lisaks mõisaperemehele sellised Eesti kunsti suurkujud, nagu Peeter Allik ja Albert Gulk, aga ka Priit Pajos ja noorema põlvkonna esindajana Liisi Örd. Antud väljapanek jääb kõigile kunstihuvilistele vaatamiseks Raikküla mõisa kastellihoone suures saalis vähemalt sügiseni!
KONVERENTSI KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Rainer Vilumaa „Baltisakslaste kunstikollektsioneerimisest Eesti- ja Liivimaal Stackelbergide kogu näitel“
12.00 – 12.45 Kiwa „Kunst on alati kaasaegne“
12.45 – 13.30 Hilkka Hiiop “Kuidas säilitada mittesäilivat? Nüüdiskunsti säilitamise strateegia ja meetod“
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Olga Temnikova “Kaasaegse kunsti kogumise missioonist ja selle rollist kultuuri arengus”
15.15 – 16.00 Kaire Nurk “Kuidas mõista UUT kunsti? A(I)DS!? Kuidas ja miks koguda UUT kunsti – vanasse mõisasse?”
16.00 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Mõisauurija Juhan Maiste ütles meie konverentsi kohta: “24. mail 2014. a. leiab Raikküla mõisa kastellihoone suures saalis aset mõisakunsti konverents. Konverentsi eesmärk on uues ajas leida uusi ideid ja võimalusi mõisa kui kunagise mälusümboli taaselustamiseks, tuues tänaste mõisate omanike kõrval kokku spetsialiste nii kunstijaloo kui muinsuskaitse vallast. Tingimustes, kus kunagisest elust ja interjöörist on alles vaid pisku tuleb üritust kahtlemata tervitada ja toetada – sest väikest saab kunagi suur. Mõis ja mõisamaailm leiab koha Eesti kultuuriteadvuses nii akadeemilise teaduse kui laiema avalikkuse silmis, milleks on vaja aga kirjutada, kõneleda, tuua mõis kohale ja meie silmade ette nii oma miljöö, interjööride kui kunstikogude valgusel.”