Järgmine ajaloolaupäevak sarjast „Reetur või kangelane?“ toimub laupäeval, 24. mail kell 13 Maarjamäe lossis. Tartu Ülikooli teadur, kultuuriajaloolane ANU PALLAS räägib vastuolulisest 19. sajandi Eesti ajakirjanikust ja pedagoogist Ado Grenzsteinist.
Ado Grenzstein (1849–1916) oli Eesti haritlaste konservatiivsema poole esindaja, euroopaliku hariduse saanud ja üsna kriitiliselt meelestatud ajalehetoimetaja 19. sajandi lõpukümnendite Tartus. Ettekandes vaadeldakse tema tegevust oma ajastu kontekstis ja selle piirangutes.
Pikka aega on Eesti kultuuriloos väidetud, et nädalalehe Olevik toimetaja Ado Grenzstein asus toetama eesti rahva venestamist. Seda müüti hakati kummutama alles terve sajandi jagu hiljem. Ettekanne Ado Grenzsteinist keskendub tema kirjamehetegevusele, sellele, mis seda mõjutas ja survestas, üldisele poliitiliste vaadete arenemisele ja suhetele teiste kaasaegsete avaliku elu (ja seltsi-) tegelastega. Tähelepanu pälvib Grenzsteini ajaleht Olevik – vaadetelt küllalt konservatiivne, kuid omal ajal ajakirjanduslikus mõttes väga uuendusmeelne väljaanne. Otsitakse vastust küsimusele, miks oli Ado Grenzstein sunnitud oma kodumaalt lahkuma pärast 20 aastat kestnud toimetamistööd ning miks kõneldakse tänapäeval tema tagasitulekust meie kultuurilukku.
Järgmine ajaloolaupäevak toimub 27. septembril 2014, mil räägitakse Eduard von Dellingshausenist.
Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos, mis vajavad täiendavat uurimist ning on atraktiivsed ja huvipakkuvad ka avalikkusele. Seitsmenda loengutesarja läbivaks teemaks on „Reetur või kangelane?”. Loengusarja raames tutvustame Eesti ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud vastuolulisi isikuid, keda on eri aegadel või erinevate osapoolte poolt ülistatud ja kangelaseks peetud või reeturiks kuulutatud. Kõik vaatluse all olevad isikud on tänase rahvusriigi vaatenurgast pigem negatiivse tähendusega, kuid ajaloolise objektiivsuse huvides on oluline mõista, millised olid nende isikute tegutsemismotiivid ning tulevikunägemus. Kas tegemist oli kaasajooksikute, reeturite ja eestlaste kui rahvuse hävimist soovivate võimuesindajate või visionääridega. Loengusari näitab ilmekalt, kuivõrd muutuv võib olla hinnang ühe inimese tegevusele sõltuvalt ajast ja hindajast. Loengusarja jooksul tutvustavad tuntud Eesti ajaloolased uuemaid uurimistulemusi ning annavad hinnangu eri ajastu võimuesindajate tegevusele.
Sissepääs ajaloolaupäevakule soodushinnaga 1 €.
Ajaloolaupäevakud toimuvad kord kuus laupäeviti algusega kell 13.00 Maarjamäe lossi kinosaalis (Pirita tee 56, Tallinn).
Maarjamäe lossi juurde sõidavad bussid 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.
Võimalik on külastada ka Maarjamäe lossis avatud näituseid: Avatud on Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „ISEOLEMISE TAHE“ ja Filmimuuseumi näitus „SIIN ME OLEME! Eesti filmi esimene sajand“. Samuti on avatud 3D fotonäitus „Tervitusi Revalist, Dorpatist, Narvast, Pernaust, Fellinist, Hapsalist ja Arensburgist. Sajanditagune linnafoto Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus 3D”.
Muuseum on avatud K-P kell 10-17.