Muusiku pikaajalise ettevalmistuse käigus kulub palju aega professionaalsete pillimänguoskuste omandamisele. Kammermuusika on siin üks atraktiivsemaid valdkondi. Koosmusitseerimine annab tudengitele võimaluse oskusi rakendada ja vastastikku üksteiselt õppida. Sealjuures on tähtis ka suhtlemine ja mitte ainult muusikalisel, vaid ka tudengite sõpruse tasandil. Ka õppejõududele ei ole festivalideks valmistumine rutiinne töö, vaid üha uued kohtumised kolleegidega, kelle ühine pedagoogiline kreedo tugineb valdavalt Moskvas ja Peterburis omandatud ansamblimängu mõistmisele.
Rutiinseks ei ole üritusel lasknud minna ka viimaste aastakümnete uuendused nii festivalide sisus kui vormis. Korraldav kõrgkool saab vabalt kutsuda oma partnereid, kaasatud muusikakõrgkoolid Berliinist, Viinist, Varssavist, Stockholmist, Moskvast, Peterburist ja mujalt on andnud festivalidele värskust ja lisaväärtust. Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) ühendas 2012. aasta festivali Euroopa kammermuusika pedagoogide assotsiatsiooni aastakonverentsiga. Tänavuse Vilniuse festivali ja konverentsiga tähistati Leedu muusika- ja teatriakadeemia kammermuusika osakonna 50. tegevusaastat. Festivali formaat on muutunud ja kindlasti muutub veelgi. Sümpaatne on trend, et tellitakse helitöid spetsiaalselt festivalil ettekandmiseks. Nii näiteks tuli Riia festivalil esiettekandele tunnustatud helilooja Pēteris Vasksi trio. Sagedasemad on kompositsioonitudengite helitööde ettekanded kaasüliõpilastelt, kusjuures tihti algab interpreetide ja heliloojate koostöö juba teose loomise ajal. Riia festivalil sai suure publikumenu osaliseks Alo Mattiiseni tšellosonaat, mis oli kirjutatud pulmakingiks õpingukaaslasest sõbrale. Ka siis toimis interpreetide ja heliloojate koostöö juba teose loomise staadiumis. Sel aastal EMTAs käivituv rahvusvaheline magistriõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” arendab valdkondade piire ületavaid koostöövorme juba rahvusvahelises õpikeskkonnas.
Vilniuse festivalile tulid Läti, Leedu, Eesti, Poola, Soome ja Norra tudengiansamblid. Festivali avas meie trio koosseisus Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves (tšello) ja Johan Randvere (klaver). Ansambel osales neljas meistriklassis ja andis kontserdi, kus esitati Pärdi, Šostakovitši ja Piazzolla teoseid. Meie tudengite esitatud Šostakovitši trio, kirjutatud samuti üliõpilaspõlves kaastudengitele, sobis hästi tudengifestivali ideega. Ettekanne hinnati värskeks ja omanäoliseks.
Kokkusaamise raames leidis aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi, mille viisid läbi professorid Maia Nosowska (F. Chopini nim muusikaülikool, Varssavi), Robert Kwiatkowski (Gdański muusikaakadeemia), Gunta Sproģe (Jāzeps Vītolsi nim Läti MA), Per Anders Lundberg (Norra MA), Martti Rautio (Sibeliuse akadeemia) ja Marje Lohuaru (EMTA). Paralleelselt festivaliga peetud ulatuslikul rahvusvahelisel konverentsil käsitleti kammermuusika arenguteid. Oma ettekandes kõnelesin eesti nüüdismuusikale tuginedes kammerlikkuse mõiste muutumisest. Konverentsi materjalid avaldatakse trükisena.
Seekordne festival Vilniuses tõestas, et traditsioonil on kasvuruumi ka muutunud ja avardunud kultuurilises ning hariduslikus kontekstis. Festivali maht sõltub võimalustest, sisu aga meist endist.
Kammermuusika festival eile ja täna
3 minutit
Samal teemal
-
Süldist sõja soojendusesinejani
Teaduskonverents „EUPOP 2024“ 1. – 3. VII EMTAs, korraldajad Euroopa…
-
Boris Björn Bagger 6. III 1955 – 4. VII 2024
Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli…
-
Südamega lauldud laulupäev Seedriorus
IX Seedrioru laulupäev 28. VI – 1. VII Kanadas. Eeloleval…