Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi korraldataval konverentsil ja sellele juba esmaspäeval eelnenud erialainimestele mõeldud eriseminaril esineb ühtekokku 14 ajaloolast Eestist, Austriast, Lätist, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest.
Paljude Euroopa rahvaste ajaloomälus on nn suur sõda 20. sajandi kõige traagilisem sündmus, varjutades mitmes mõttes isegi hävitavama II maailmasõja. Eestis on ilmasõda aga pigem vabadussõja ja II maailmasõja varju jäänud. Eesti Sõjamuuseumi direktori Kristjan Lutsu sõnul ongi konverentsi eesmärgiks panna alus I maailmasõja paremale teadvustamisele Eesti ajaloomälus ja inspireerida Eesti ajaloolasi selle perioodiga tegelema.
“Eesti nagu ka kogu Ida-Euroopa kogemus I maailmasõjast erineb oluliselt Lääne-Euroopast, mis tingib ka selle teistsuguse mäletamise,” selgitas Luts. Viis ju I maailmasõda paljude rahvaste enesemääramiseni ja uute rahvusriikide loomiseni, kuid enamasti tuli iseseisvus välja võidelda jätkusõdades, mida peeti veel kaua pärast Compiègne’i vaherahu sõlmimist suurriikide vahel 11. novembril 1918. “Sellest tõsiasjast lähtub ka konverentsi rõhuasetus ja ootan huviga, millised uusi vaatenurki see avab,” lisas Luts.
Konverentsi ettekannete teemadering on lai ulatudes eestlastest Läti küttide hulgas ja 1914. aasta sündmustest Eestis kodusõjani Ukrainas ja USA luuretegevuseni Baltikumis.
Konverentsi avavad Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts ja Helsingi Ülikooli professor Seppo Zetterberg. Paneele modereerivad lisaks professor Zetterbergile professor Andres Kasekamp ja professor Karsten Brüggemann. Konverentsi ettekanded on aluseks tuleva aasta Eesti Sõjaajaloo aastaraamatule.
Lisaks antakse konverentsi lõpus üle Hendrik Sepa nimeline Kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi Eesti sõjaajaloo-alase publikatsiooni autori preemia.
Tallinna kesklinnas Nordic Hotel Forumis toimuva konverentsi kestus on 10.00-17.00. Töökeelteks on inglise ja eesti keel, olemas on sünkroontõlge mõlemas suunas. Konverents on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.
ETTEKANDED teisipäeval: Prof. Jesse Kauffman, Ida-Michigani Ülikool, Ameerika Ühendriigid German Occupation and National Movements in Central Europe, 1915–1918 Saksa okupatsioon ja rahvuslikud liikumised Kesk-Euroopas 1915–1918 Dr. Tamara Scheer, Ludwig Boltzmanni Sotsiaalajaloo Instituut, Austria Austro-Hungarian Occupation of Russian Poland/Kingdom of Poland during World War One (1915–1918) Austria-Ungari okupatsioon Poola Venemaa-osas/Poola Kuningriigis I maailmasõja ajal (1915–1918) Prof. Christoph Mick, Warwicki Ülikool, Suurbritannia The Polish-Ukrainian Civil War in East Galicia: History and Remembrance Poola-Ukraina kodusõda Ida-Galiitsias: ajalugu ja mäletamine Dr. Olaf Mertelsmann, Tartu Ülikool German Economic War Aims in the East on the Example of Ukraine 1918: Great Expectations and Few Results Saksa majanduslikud sõjaeesmärgid Ida-Euroopas Ukraina näitel: suured ootused, kesised tulemused Prof. Eberhard Demm, Grenoble’i III Ülikool, Prantsusmaa Liberation through Propaganda. Juozas Gabrys and the Lithuanian Independence Movement (1911–1918) Vabastamine läbi propaganda. Juozas Gabrys ja Leedu iseseisvusliikumine (1911–1918) Klāvs Zariņš, Läti Ülikooli doktorant Das Land Ober Ost: German occupation policies in the Courland district during World War I (1915–1917) Das Land Ober Ost: Saksa okupatsioonipoliitika Kuramaal I maailmasõja ajal (1915–1917) Igor Kopõtin, Tallinna Ülikooli doktorant 1914. aasta Eestis Dr. Valters Ščerbinskis, Riia Stradiņši Ülikool, Läti Estonians among Latvian Riflemen Eestlased Läti küttide seas Prof. Eero Medijainen, Tartu Ülikool Diplomats and Intelligence of the US in the Baltic provinces, in 1919–1922 USA diplomaadid ja luure Balti provintsides 1919–1922 Prof. Kaarel Piirimäe, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Why Support the New States? The Views of E.H. Carr and Walter Lippmann on the Baltic States from the First to the Second World War Milleks toetada uusi väikeriike? E.H. Carri ja Walter Lippmanni vaated Balti riikidele Esimesest maailmasõjast Teiseni